24
4.b.1776:s julggaštedje amerihkálaš koloniijat iešráđálašvuođa Stuora-británnias. Moadde
beaivvi maŋŋel njeidojuvvui eŋgelas gonagasa Georg 3. Bázzi New Yorkas. Joavku mii
čađahii dán ákšuvnna lei dat seamma go mii álggahii “deadjadoaluid Bostonis”.
Vearru ja ovddastus
Brihttalaččat eai nu garrasit vearuhan davviamerihkálaš koloniijaid. Muhto sii ledje
Londona Parlameantta vuollásažžat lágaid ja olgoriikapolitihka dáfus. Dasa lassin
brihttalaččat jođihedje merkantilisttalaš politihka mii mielddisbuvttii ahte
Stuorabritánnia ealáhusain ledje buoret eavttut go ealáhusdolliin koloniijain.
Dál gáibidedje koloniijat seamma rievtti go mii brihttalaččain lei. Go Parlameanta
1764:s áigui koloniijaide bidjat vearu, de amerihkálaččat biehttaledje. “No taxation
without representation” – ii makkárge vearuheapmi ovddastusa haga (Parlameanttas) –
vástidedje koloniijat.
Brihttalaččat gesse evttohusa ruovttoluotta, muhto juobe symbolan ge háliidedje
bisuhit vearu go brihttalaš válderiikkas sisafievrreduvvui deadja. Amerihkálaččat
boikohttejedje deaja, muhto go sii bálkestedje merrii stuora deadjalána, de gal
brihttalaččaid lodjivuohta nogai. Sii ásahedje muhtun bággolágaid namahusain
Intolerable Acts. Dat mielddisbukte earret eará ahte áššáskuhttojuvvon olbmot sáhtte
šaddat Stuorabritánnias dikki ovdii, ja ahte amerihkálaččat geatnegahttojuvvojedje
brihttalaš soalddáhiid váldit orrut iežaset lusa.
Amerihkálaš koloniijat fas deaivvadedje kongressii geahččalit oažžut oktasaš
akšuvnna Stuorabritánnia ektui. Sii fálle soabahusa, muhto duohtavuođas riidu lei
čuožžilan. Brihttalaččat ledje sádden soahteveagaid koloniijaide, ja amerihkálaš
mobiliseren lei biddjon ollásit johtui.
