1
Revolušuvdna ja ovttaiduhttin máilbmi,
su. 1650-1770
– loahppakapihttalat Eurohpá
historjjás
(Heivehan sámegillii: Mikkel Magnus Utsi)
1700 – logu loahpageahčen čuožžiledje guokte stuora revolušuvnna Eurohpás –
fránskalaš ja industrialaš. Dán kapihttalis lea deháleamosin geahččalit čilget dán guovtti
revolušuvnna duogáža. Mii galgat oalle dárkilit čuovvut ovdáneami dan guovtti
váldoriikkas Frankriikkas ja Stuorabritánnias go dan galgat dahkat.
Dasto mii viiddidit perspektiivva ja geahčadit eará dehálaš ovdánahttinbeali dán
áigodagas: máilbmi eambbo ovttaiduvvá ja gártá tendeansa dan guvlui ahte earru
lassána gaskal vuođđoávnnasbuvttadeaddji ja gárvvesávnnasbuvttadeaddji riikkaid, dan
maid dál gohčodit o- riikan ja i- riikan. Mii lahkonit dasa go álggos geahčadit Eurohpá
boaittobeliid, mat dađistaga bázahalle ovdáneamis oarjedavvi osiid ektui. Dasto mii
galgat viiddidit perspektiivva vel eanet ja geahčadit makkár ovdáneapmi reasta
máilmmis lei 1700-logu loahpageahčen.
Revolušuvnna guvlui
Oktoráđđenvuogi lihkostuvván Frankriikkas
Birrasiid 1650 lei ráfehisvuohta Frankriikkas. Riika lei ožžon ođđa gonagasa, Ludvig 14.,
gii ii lean eambbo go njealjejahkásaš go ráđđegođii 1643:s. Ráfehisvuohta čuovui boares
ja oahpes minstara. Go gonagas jápmá, de riiddáskit gonagashoavas iešguđet joavkkut
mat háliidit oažžut stuorámus váikkuhanfámu. Ollugat maiddái garrasit vuosttaldit
nanu gonagasválddi. Go lea mearriduvvon gii gonagassan válljejuvvo, de dávjá šaddá
ođđa gilvu, dán háve dan alde ahte geat galget leat ođđa gonagas deháleamos
ráđđeaddit.
Nu lei leamaš go gávzzenuppelotjahkásaš Ludvig 13. šattai gonagassan 1610:s.
Vuosttaš jagiid lei su eadni, Medicia Maria (geahča girjjis s. 89 Medicienaid birra) gii
ráđđii, muhto son massii ráđđenfámu, ja 1624 rájes lei kardinála Richelieu Ludvig 13.
vuosttašministtar. Kardinála Mazarin šattai ođđa gonagasa suddjejeaddji, ja son oaččui
sullasaš doaimma go mii Richelieus lei ovdal leamaš. Muhto 1661:s jámii Richelieu. Dalle
dohppii Ludvig 14. lávžžiide gitta, iige luoitán daid ovdal go son jámii 1715:s. Frankriika
galggai badjel 50 jagis vásihit hearvás vuoittuid – ja vuoittáhallamiid.
Oktoráđđenvuogi huksen
Nuorra Ludvig jođihii Eurohpá fámoleamos stáhta. Henrik 4. ráđđenáiggis (1594-1610)
ásahuvvui fránskalaš oktoráđđenvuohki, ja Richelieu viiddidii dan maŋŋel hirbmadit.
Muhto Ludvig 14.:s dattetge lei mearihis olu bargu vuordime. Oktoráđđenvuohki lei
dego cuozzan dakkár servodagas mii máŋgga dáfus lei gaskaáigásaš. Allaádel ráđđii
báikkálaččat, ja ollugat bálvaledje ádela soahtalas ideálaid. Boanddat eanasmuddui
buvttadedje dušše iežaset atnui ja nu ahte sáhtte máksit vearuid ja iešguđetlágan
feudála divadiid maid juo mearihis doloža rájes ledje máksán.
Vearrosisaboađut mielddisbukte dan ahte gonagasas sáhtii stuora soahteveahka
