6
Massachusettsa puritánarat
Heahpášanstoalppu áŋgirit geavahedje Massachusettsis. Puritánalaš morála galggai
bisuhuvvot! Litografiija 1800-logus.
Eŋgelasolbmot ledje juo 1607:s ásahan koloniija Virginias, mii dađistaga
ollu buvttadii duhpáha šlávvabargofámuin. Muhto Massachusettsa koloniija
vuođđudeapmi eambbo davvelis lei áibbas earálágan. Dáppe lei áigumuš ásahit risttalaš
ideálaservodaga. Puritánariin lei garra osku ja sii oaguhedje earálágan oskkolaččaid –
ležže sii dal indiánat dahje eará vilges olbmot geat eai čuvvon dan rievttes oahpu.
Koloniijas ii lean, nugo Virginias, mihkkege olgoriikii fievrredit ja danin sis lei
bearašeanandoallu vuođđun. Massachusetts šattai Englánda smávva hámis,
ideálaservodat gos olbmot oaivvildedje ahte Ipmil lei sin válljen. Dát bođii amerihkálaš
historjjás maid maŋit áiggis šaddat dehálaš jurddan.
Puritánalaš revolušuvdna (1642-59)
Soahpameahttun riidu gaskal gonagasa ja Parlameantta dagahii siskkáldassoađi mas
ravdamearálaš
puritánarat
soahteveagas
válde
badjelasas
stivrejumi.
Puritánalašstivrejuvvon soahteveahka lei hirbmat beaktil soahtat. Dat hui oanehis áiggis
oaččui stuimmiid nohkat Skottlánddas ja Irlánddas, ja 1649:s Karl 1. steavliduvvui.
Irlánddas riikka alitgearddi sadjái bohte eŋgelas stuorradálloeaiggádat. Englánda
šattai republihkkan, man Oliver Cromwell jođihii. Dan botta go son stivrii, de
Englánddas bargagohte dušše ovttabealálaččat ja
čuoldighte eret vuostálastiid nu ollu
mii ii goassege lean ovdal leamaš.
1658:s jámi Cromwell, ja su jápmimiin revolušuvdna bieđganii. Orui nu ahte
eŋgelasolbmot jođáneamos lági mielde háliidedje vajálduhttit mii lei dáhpáhuvvan.
Stuartat, geat ledje dagahan revolušuvnna go ledje nu ceaggát Parlameantta ektui, ožžo
ođđa vejolašvuođa. Visot jotkkii numot ovdal – boastto-oinnolaččat, Karl 1. bárdni Karl
gonagassan (1660-85).
Ođđa vuogádaga gohčodedje “Divodeapmin”.
