2
leat gergosis. Fránskalaš gonagasain liikká álohii lei ruhtavátni, daningo sii geain lei
buorre dilli – ádel – eai máksán vearu. Gonagassii lei ádela vearrofriddjavuohta stuora
váttisvuohtan, ja fáddá mii dávjá dagahii riidduid. Seađuid-čoahkkaneapmi, gos ádelis
lei stuorámus váikkuhanfápmu, gohččojuvvui čoahkkái 1613:s. Galggai gollat 175 jagi
ovdalgo dat fas dáhpáhuvai.
Frankriikkas lei Eurohpá stuorámus byrokratiija, muhto vaikko leige nu stuoris,
de byrokratiijas ledje seahkálagaid ruossalas ámmáhat ja ruossalas kommándolinját. Lei
čielga sivva dasa: Eanas ámmáhat ledje ostojuvvon ja máksojuvvon – ádelolbmát dahje
rikkis boargárat geat háliidedje árvonama, ledje daid oastán, máksán stáhtaváldái mii
hui ládje dárbbašii sisaboađuid. Ámmáhat ledje bivnnuhat, ii daningo dat adde
vejolašvuođa báikkálaččat bálvalit gonagasa, muhto danin go son sáhtii riggut geas
ámmát lei. Maiddái gonagas rikkui ámmáhiiguin: Ámmátvuovdin dagai sullii
njealjádasoasi fránskalaš stáhtakássa sisaboađuin, muhtun jagiid mihá eanet.
Kardinála Richelieu lei birgen dán mohkkás byrokráhtalaš apparáhtas go lei virgádan
intendánttaid, dat mii earuhii sin ja eará ámmátolbmuid lei ahte sii barge stáda ovddas.
Ludvig jotkkii dán linjjá. Gonagas illudii go intendánttat ledje nu beaktilat, muhto dat
suhttadii eará ámmátolbmuid, geain dasto resursavuođđu unnui.
Richlieu (1585-1642), adnojuvvo leat okta Frankriikka njunuš stáhtaolbmáin ja lei son
gii eanasmuddui organiserii oktoráđđenvuogi Ludvig 13. ráđđenáiggis.
Seađuid-čoahkkaneapmi: juogalágan “parlameanta”ádelii, girkolašvuhtii ja
boargársehtui.
Merkantilisma
Ludvig maiddái háliidii ahte gávppašeapmi ja industriija galggai stuorrut. Mii leat ovdal
oaidnán ahte gaskaáiggis gávpogat mat ovdánedje bures, eai lean nanu stáhtaid
siskkobealde
,
muhto daid ravdaguovlluin dahje daid boaittobeliin. Dán áigodagas fyrsttat
álge čájehit eanet beroštumi gávppašeapmái ja industriijii. Earenoamážit lei
nederlándalaš ovdamearka čájehan man rikkis stáhta sáhtii šaddat gávppašemiin ja
giehtadujiin.
Merkantilisman mii gohčodit dan ođđa ekonomalaš politihka, mii lei juogalágan
lihtodeapmi gaskal fyrstta ja ealáhuseallima. Dan mielde lei fyrstta deháleamos bargu
movttiidahttit ealáhuseallima iežas riikkas, nu ahte buvttaduvvui eanemus lágiid. Dát
dáhpáhuvai go muhtun válljejuvvon fitnodagat ožžo ovdavuoigatvuođaid ja
áktogávppašanrivttiid. Seammás lei dehálaš olgoriikii vuovdit eanemus lágiid ja
sisafievrredit riikii vástideaddji unnán. Merkantilisttalaš stáhtaide lei dovdomearkkain
okta ahte sii ásahedje alla duollocakkiid vai gilvu olgoriikkain unnui.
Ludvig 14. ministtar Colbert šattai Frankriikka merkantilisttalaš politihka stuora
duogáš arkitektan. Dán aktiivvalaš politihka bokte nagodii oktoráđđenvuohki duhtadit
lassáneaddji fránskalaš boargárseađu, juobe goit vissis muddui.
