5
Parlameantta lihkostuvván Englánddas
Siskkáldas stuimmit
1600-lohku lei revolušuvnnaid čuohtejahki Englánddas. Dát ii lean dábálaš dán riikkas,
gos dábálaččat bidje pragmatismma ovdalii prinsihpaid ja gaskaneassoahpamušaid
ovdalii riidduid. Seamma ládje go Frankriikkas, dáppe ledje vuođđun riidui
vuostálasvuođat gaskal gonagasa, gii háliidii oktoráđđejumi válddi, ja ádelseađu mii
háliidii ráddjet gonagasa válddi. Englándda gonagasat gal vásihedje vearrábut vuorbbi
go Ludvig 14. guhte Frankriikkas vuittii riidduid.
Englánddas ledje hui unnán sosiálalaš ja politihkalaš gealddut 1600-logus. Nuppi
olgoravddas lei gonagasráđđensohka Stuart (gonagasat 1603 rájes).
Stuartat leat ožžon heajos historjjálaš beaggima maŋit áiggis, muhto sii illá ledje jallabut
go eará ge gonagasat Eurohpás. Numot earáge gonagasat sin dalááiggis, sii háliidedje
eanemusat ieža stivret, earret eará girku badjel. Váttisvuohta lei ahte Stuartat vásihedje
garraset vuostálastima go dan mii muđui lei dábálaš Eurohpás.
Mii leat ovdal oaidnán ahte eaŋgalas Parlameanttas lei eahpedábálaš nanu
sajádat juo allagaskaáiggis, mii lei dagahan ahte gonagas juo 1215:s lei bággehallon
vuolláičállit dokumeantta Magna Carta. Riiddut gaskal gonagasa ja Parlameantta
almmolaččat garre go lei sáhka čálihit liigevearuid, mas Parlameanta gáibidii ahte
gonagas galggai sis viežžat mieđiheami.
1600-logus garai dát cahkkádeaddji riidu. Gonagas Henrik 8. (gonagas 1509-47)
lei 1534:s luvven Englándda eret katolalaš girkus daningo son ii beassan earránit iežas
eamidis. Dan boađusin lei anglihkalaš girku ásaheapmi.
Reformašuvdna lei dattetge maiddái ásahan eambbo ravdamearálaš vuoiŋŋalaš
lihkadusa, puritánariid. Guhká puritánarat ledje oaguhuvvon minoritehta. 1620:s
muhtumat sis vulge Amerihká guvlui ásahit eaŋgalas koloniija Massachusettsis. Muhto
dađistaga puritánarat nagodedje oažžut nanu posišuvnna Parlameanttas. Siva dasa
gávdnat go gonagas garrasit ja njuolgut geahččalii olgguštit Parlameantta ja
stuorradálloeaiggádiid das ahte stivret Englándda.
1620-logus gonagas Karl 1 (1625-49) heaittihii máŋgii Parlameantta daningo dat
biehttalii čáliheames vearuid, ja siđai čađahit ođđaválljemiid. 1629:s heaittihii son liikká
bures Parlameantta 11 jahkái, ja geahččalit stivret dan haga. Váttisvuohta lei ahte son ii
ožžon vearrosisaboađuid. 1640:s son danin fas bággehuvvui gohččut dan fas čoahkkái.
Revolušuvdna šattai boađusin eaige vearut.
