9
gaskamuttus, maiddái dorjo dan.
Filosofat ja friddjajurddašeaddjit almmolaččat cuiggodedje fránskalaš okto-
ráđđenvuogi. Belohahkii sii vuosttildedje oktoráđđenvuogi stivrenhápmin, daningo dasa
lei vuođđun ahte váldi bođii bajábealde, Ipmilis, iige vuolábealde. Gonagasváldi berrešii
leat ásahuvvon konstitušonála vuođu ala, numot Englánddas lei.
Belohahkii ledje bajásčuvgenfilosofat negatiivvalaččat fránskalaš okto-
ráđđenvuohkái daningo dat ii lean “čuvgejuvvon”. Leat čuvgejuvvon mearkkašii ahte
diktit jierpmi, iige oskku stivret, ja ovddidit buot lágan gierdevašvuođa.
Bajásčuvgenfilosofaid stuorámus dahku lei Encyclopedian almmuheapmi gaskal 1751 ja
1766, hirbmat stuora leksikona. Áigumuš lei dohko čohkket buot dieđuid mat
gávdnojedje. Dieđut váidudedje diidaoskku ja ledje ovdáneapmái eaktun.
Ii leat imaš go fránskalaš gonagasat eai nu bures liikon bajásčuvgenfilosofii, danin
go dat fallehii dan mii sin politihkkii lei buot deháleamos. Oktoráđđenvuohki Ipmila ja
oskku haga lei veadjemeahttun. Danin sii geahččaledje moaitámušaid jávkadit
dárkkástusain ja diđoštanbargguin.
Oktoráđđenvuogi dárkkástusgeahččaleapmi dattetge doaimmai hejot. Bajás-
čuvgenfilosofat nagodedje hirbmat bures oažžut ovdan iežaset jurdagiid, ja jurdagat
levve nu viidát ahte loahpalaččat sáhttá dadjat ahte dat cigge “almmolašvuhtii”. Sáhttá
jearrat mot dat lei vejolaš riikkas mas lei dalááiggi viidámus stáhtaapparáhtta. Lei go
daningo stáhtaváldi ii nagodan hehttet jurdagiid leavvamis, dahje sáhttá go leat ahte
váillui ollásit dáhttu bissehit sin?
Logalaš jurddašeapmi ja dovddut
Bajásčuvgehusáigi
ii
mielddis-
buktán dušše eanet luohttima
logalaš jurddašeapmái. Seammás go
bargojuvvui
dainna
stuora
Encyclopediain – girji mii galggai
sisttisdoallat buot dieđuid – mainna
barge 1751 rájes 1766 rádjái, čálii
Jean Jarcques Rousseau (1712-78)
girjjiid mat áibbas eará ládje čuhce
dovdduide. 1761:s son čálii
Julie,
dahje Dat ođđa Heloise
, romána mii
lei hábmejuvvon reiven gaskal
guovtti ráhkkása. Romána lea
measta logakeahttá dál, guhtta
girjji reivviiguin mas ii mihkkege
dramáhtalaččat dáhpáhuva, ja eai
leat makkárge geažuheamit seksii ja veahkaválddálašvuhtii. Liikká dat bođii katolalaš
girku gildojuvvon girjjiid listui. Muhto dat ii hehtten dan šaddamis mearihis beakkánis
girjin. Historihkkár Robert Darnton, gii lea guorahallan mot romána váldojuvvui vuostá,
čállá ahte dat jáhkkimis lei dalááiggi stuorámus girjesukseassa, 1700-logus unnimus 70
girjji prentejuvvojedje.
Mii dat lei dán románas mii nu garrasit geasuhii olbmuid? Darnton čállá ahte
Rousseau oaččui hirbmat ollu reivviid ja geat romána oktavuođas sutnje liikojedje. Ledje
reivvet bárgasiiguin ja čierrumiin, lei dakkár siskáneapmi man birra hárve gullá dálá
áiggis. Muhtun lohkki váidalii go son šattai heaitit go muhtun siidduid lei lohkan,
daningo su dearvvašvuohta ii boahtán gierdat dakkár dovdduid. Muhtun eará ges
