20
Indialaš maleriija 1700-logus. Dat čájeha brihttalaš obersta gii elefánttain
Mátkkošta Rajasthan čađa Oarjedavvi-Indias. Sihke brihttalaš ja indialaš soalddáhat
(sepoyat) leat fárus.
Afrihkká
1700-loahpageahčen ledje afrihkkálaččat ain hearrát iežaset viesus. Vaikko
eurohpálaččat ledje ge doaimmahan viiddis šlávagávppašeami Afrihkás máŋga čuođi
jagi, de sii ledje guhkkin eret olahan makkárge militearalaš ráđđejumi Afrihkás.
Spiehkastahkan ledje nederlándalaš boárat, geat ledje ásahan koloniija Afrihká
lulágeahčái. Afrihká vásihii easkka eurohpálaš vuollásteami maŋŋel 1870.
1800-logus unnui mearaidrasttideaddji šlávagávppašeapmi jođánit. Sivvan lei
vuosttažettiin ja ovddemusat dat ahte Eurohpás biddjojedje morálalaš vuosteákkat
šlávadoibmii ásahussan. Rahčamušat šlávadoalu vuostá liikká joatkkašuvve measta
olles 1800-logus. Ja seamma áiggis álggii, nugo mii oinniimet, viiddis šlávadoallu Nuorta-
Afrihkás, mii bisttii gitta 1800-logu gaskamuddui.
Amerihkká
Erohussan Ásiai ja Afrihkkái, lei ahte Amerihkás ledje eurohpálaččat ráđđen juo measta
dan rájes go bohte kontinentii birrasiid 1500-logus. Spanjolat ledje numot
portugisalaččat vásihan ahte eará eurohpálaš stáhtat hástaledje sin koloniijain 1500-
logus. Eŋgelas ja nederlándalaš mearrarievvárat barge guhkit áigge nu ahte duoguštedje
spánskka skiippaid. Liikká nagodii Spania bisuhit ráđđejumi dán áigodagas eanas Lulii-
ja Gaska-Amerihkás. Ii lean ovdalgo 1670:s ahte Spania formálalaččat massii
oktoráđđejumi Amerihkás, oktoráđđejumi mii sidjiide lei addojuvvon 1494
soahpamušas.
Spanias ledje liikká váttisvuođat nuppástuhttit iežas árvometállaid ohcamis ja
álkis dietnasis dasa ahte eambbo deattuhit ruđalaš ávkkástallama Amerihká resurssain.
