37
muhto 1870 rájes de jávkkai álfárot. Go soahti buollái 1807:s, vahágahtii dat
maiddái guolleeksportta garrasit, muhto fas maŋŋilis 1800-logus buorránii dilli.
Dorski sáltejedje ja goikadedje, ja sallida sáltejedje fárpaliidda. Guliid reiden ja
fievrrideapmi muhtun dihto sajiide gos daid vuvde viidáseappot bukte eanet
bargosajiid ja das čuožžiledje ođđa gávpotservodagat riddoguovlluin. Gávpogat
ja čoahkkebáikkit nugo Kristiansunda, Ålesunda, Stavanger, Haugesunda,
Skudeneshavna, Kopervik, Hámmárfeasta, Várggát ja Čáhcesuolu ahtanušše.
Guolleeksporta juvssai alimus dási 1870:s. Dan maŋŋá maŋás manai
giđđasallitbivdu ja maŋŋá jagi 1880 lei goikeguollemárkan dievvan. Sisriikka
guollegeavahus goarkŋui miehtá 1800-logu.
Geardduhangažaldagat
1.
Mat ledje sivat daid stuorra muorraávnnaseksportta rievdadusaide 1790-
jagiin gitta 1850 rádjái?
2.
Manne šattsi roassu muorraávnnasgávppis maŋŋá 1800-logu?
3.
Mo beasai muorraávnnaseksporta roasus maŋŋá 1830-logu?
4.
Mii lei sivvan skiipajohtola ovdáneapmái maŋŋá 1850-logu?
5.
Makkár guolásteamit ledje dehálamosat Norggas 1800-logus?
6.
Manin lei sallitbivdu nu stáđismeahttun?
7.
Mii dáhpáhuvai guliin maŋŋá go lei goddon?
8.
Manne ledje guolásteamit dehálaččat boaittobealbáikkiide riddoguovlluin?
