28
Lávlun ja lávlunmárkanat
Govvateaksta: Larvika lávlunsearvi su.
1900.
1845:s mátkkoštedje 144 dáža
studeantta Københápmanii oassálastit
dan
nuppi
Davvi-riikkalaš
studeantačoahkkimii. Davviriikkalaš
studeantačoahkkimat ledje bivnnuhat
1840- ja 1850-loguin, ja doppe
sárdnidedje, márkanaste ja lávlo
koarain.
Studeantačoahkkimiin
geahččaledje maid loktet beroštumi
skandinavismii (geahča siidu 84).
Ruoŧa ja dánska koarat hirpmástuhtte
dáža studeanttaid, ja sii maid
mearridedje
vuođđudit
koara.
Studeantalávlunovttastus (Studentersangforeningen) ožžo Halfdan Kjerulfa
dirigeantan, ja seammá geasi lávlo jo Henrik Wergelanda hávdádusain. Jagi
maŋŋá dolle vuosttas konseartta. Lávlun lei bivnnut, ja vuođđuduvvojedje
koarat ja lávlunovttastusat máŋgga sajis riikkas. Lávlun čanai olbmuid oktii, ja
nannii álbmotdovddu. 1851:s lágiduvvojedje stuorra lávlunmárkanat Askeris, ja
dohko bohte koarat sihke Drammenis ja Christianias. Maŋŋelis dollojedje
lávlunmárkanat máŋgga sajis riikkas. Márkanat dollojedje dávjá hellodagain, ja
lávlunmárkaniidda Arendalas 1851:s čállui čuovvovaš romántalaš lávlla: “Nys
seiled vi en solblank Time, herind med Jubelkor, og hørte Pintseklokker kime,
rundt omd en dybe fjord”. Dat 5. lávlunmárkanat, mat ledje Bergenis 1863:s,
šaddá našunála fearánin. 35 koara ja 528 lávlu šiehtadedje deaivvadit.
Konsearttaide čállojedje máŋga ođđa dáža lávlaga, ja teavsttat ledje báidnon
našuvnnalaš fáttáin.
Juguhisvuođaášši
Juguhisvuođalihkadus lei okta dain stuorra álbmotlaš lihkadusain logijagiin
ovdal ja maŋŋá 1900-logu. Ámmátalbmát Kristianias ja Østlánddas evttohedje
muttolaš alkoholageavaheami, muhto joavkkut Sørlánddas ja Vestlánddas, main
ledje ruohttasat kristtalaš láhkahearrálihkadussii, gáibidedje ollislaš
juguhisvuođa. Dán áššis vuittii lihkadus mii gáibidii ollislaš juguhisvuođa.
