19
1947 rádjái váldojedje 964 máná eret váhnemiiddis luhtte. Jagi 1908:s ásahii
searvi bargokoloniija Svanviken boandagárdimii Nordmørii hárjehahttin dihtii
ollesolbmuid orrut bistevaš ruovttuin ja bargat mehciin dahje eanadoalus. Dáppe
galge ollesolbmot bargat dan botta go mánát ledje skuvllas dahje mánáidgárddis.
Bargokoloniijas ledje bargit mat bearráigehčče ássiid. Áitagat váldit mánáid
bearrašiin eret, dagahedje ahte románilaččat bisso koloniijas. 1908 rájes gitta
1940 rádjái orro 85 mánnabearraša Svanvikena bargokoloniijas.
Geardduhangažaldagat
1
Geat ledje vuovdeláttánat?
2
Makkár eanadoallu lei vuovdeláttániin?
3
Manne jáhkat ahte Anker-bearraša hirsa- ja fiellogávppašeapmi Finnskogenis
bajidii riiddu gaskal meahccesuopmelaččaid ja Anker-bearraša?
4
Gii lei Carl Emil Gottlund?
5
Maid hálidii Carl Emil Gottlund ovddidit?
6
Makkár doaimmat ledje románilaččain dološ eanadoalloservodagas?
7
Mii lei “golgolašlistu”?
8
Masa galggai “golgolašfoanda” geavahuvvot?
9
Mii lei duogážin Eilert Sundta bargui románilaččaid gaskkas?
10
Mii lei ulbmilin romániálbmogii guoskevaš politihkas?
11
Makkár bargu lei Golgolaččaid vuostábargan searvvis?
Čiekŋudeapmi
1
Buohtastahte Norgga stáhta politihka sápmelaččaid, kvenaid ja románilaččaid
ektui. Mii lei duogážin politihkkii mii hábmejuvvui, ja makkár doaibmabijut
biddjojedje johtui?
2
Digaštala muhtun čuozahusaid maid Norgga stáhta politihkka dagahii
minoritehtaide 1800-logus.
3
Oza eambbo dieđuid Eilert Sundta birra. Muital su birra ohppiide luohkástat.
4
Čále lohkkiidbreava mas jogo bealuštat dahje vuostálasttát Norgga
eiseválddiid politihka sápmelaččaid, kvenaid dahje romániálbmoga ektui.
5
Hábme rollaspealu mas Norgga eiseválddiid politihkka romániálbmoga ektui
digaštallo.
