12
norgalaččat eaiggáduššat guolástanfatnasiid, ja jagi 1899 rájes besse dušše
norgga riikkavuollásaččat bivdit stáhta eatnama alde. 1902:s bođii láhka dan
birra ahte eanaoastin Finnmárkkus lei várrejuvvon norgga riikkavuollásaččaide
geat hálle dárogiela.
Guovdageainnu stuibmi
Ođđajagemánus 2008:s lei
Guovdageainnu
stuimmi
filmmas álgočájálmas. Filmma lei
dahkan Nils Gaup gii ieš lea sápmelaš ja
lea máttar- máttarmánná ovtta daidda geat
ledje stuimmis mielde, Ellen Aslaksdatter
Skum. Dan botta go historjjálaš
vuođđogáldu
Guovdageainnu-stuimmi
filbmii vuosttažettiin gaskkusta norgga
eiseválddiid oainnu mii dáhpáhuvai, de
vásihuvvo filmma váldodovdu Ellen
Aslaksdatter Skum bokte. Go historjá
muitaluvvo sámiid oainnus, de dat
viiddida filmma dáhpáhusa perspektiivva.
Nils Gaup čuožžu maiddái duogábealde
sámi
Ofelaš
filmma (1987). Dat filbma lea okta dain stuorámus lihkostuvvamiin
norgga filbmahistorjjás ja juvssai Oscar-nominašuvnna.
Geahča Kilder og metode – filbma historjjálaš gáldun.
Govva filmmas “Guovdageainnu stuimmit” filbmadahkis Nils Gaup
Geardduhangažaldagat
1
Manne eai dohkkehan norgga eiseválddit sámiid eaiggátvuoigatvuođaid
resurssaide Davvi-Norggas?
2
Manne šattai garra deaddu resurssaid ektui Davvi-Norggas 1800-logus?
3
Mii lei Guovdageainnu stuibmi 1852:s?
4
Manne árvvoštalle norgga eiseválddit sámiid váttisvuohtan sidjiide?
5
Manne doivo eiseválddit ahte Finnmárkku kvenaálbmot lei váttisvuohtan
sidjiide?
6
Mii lei assimilašuvdnapolitihkka?
7
Maid dahke norgga eiseválddit Finnmárkku norgalaččaid guovlun?
