8
Norgga politihkka eamiálbmogiid ja unnitálbmogiid
ektui
Norgga eamiálbmoga ja minoritehta politihkka
Norggas lea álbmot mas lea eamiálbmot stáhtus ja dat leat sápmelaččat. Dan
lassin dohkkehan Norgga stáhta kvenaid, vuovdeláttániid, romániálbmoga
(taterat), Rom-álbmot, judálaččaid našuvnnalaš minoritehtan. Riikkaráhkadeami
oktavuođas 1800-logus lei vuosttaš gearddi go eiseválddit geahčastedje
minoritehtaid guvlui Norgga siskkabealde. Dat ledje amas elemeanttat ja
ovddastedje hástalusaid politihkkariidda geat ledje áigumin ráhkadit ollislaš
našuvnnalaš ovttadaga. Gaskkamuttus 1800-logus šaddagođii politihkka mii
geahčastii minoritehtaid guvlui. Dan ulbmilin lei doalahit sin olggobealde
Norgga rájáid, oasi assimilerii Norgga stuorraservodahkii. Minoritehtaid
assimileren ii lean sierra Norgga fenomena. Dat lei oassin oppa oarjemáilmmi
našunalismmas. Norggas dat guoskkahii vuosttamužžan sápmelaččaid, kvenaid
ja romániálbmoga.
Ođđa politihkka sápmelaččaid ektu
1800-logu gaskkamuttu rádjái gehččojuvvojedje sámit álgoálbmogin davvin. Sii
barge boazodoaluin, bivde ja guolástedje ja čuoččuhedje ahte sis lei almmolaš
vuoigatvuohta riggodagaide davvin. Dát riekteáddejupmi dohkkehuvvui
eiseválddiin, earret eará jagi 1751 Lappekodisilla bokte. Lappekodisilla lei
lasáhus Norgga ja Ruoŧa rádjašiehtadussii ja sihkkarasttii sámiide rivttiid
guohtuneatnamiidda, bivdui ja guolásteapmái rastá dán guovtti riikka rájáid.
Sápmelaččaid gieđahalle amas álbmogin mii lea bahkken Norgii juo
gaskaáiggi rájes. Sin eananvuoigatvuođat davvin eai šat dohkkehuvvon. Dan
sadjái čuoččuhedje eiseválddit ahte Finnmárku doložis juo lea leamaš
ruvdnoopmodahkan ja gullá Norgga stáhtii. Ákkastalle ahte sápmelaččat leat
johttiálbmot geain ii leat fásta orrunsadji ja dan sivas eai leat goassege oamastan
eatnama.
Olles 1800-logu lei stuorra sisabahkken Finnmárkui. Nu go leat oaidnán,
de ollosat fárrejedje Sørlandas ja Østlandas davásguvlui ohcan dihtii
geavatkeahtes eatnamiid, bargat daid áiddo álggahuvvon ruvkkiin ja oassálastit
daid stuorra guolástemiin. Dán koloniseremii movttiidahtii Norgga stáhta.
Sisafárremat dahke ahte šattai gilvu riggodagaid alde. Boazodoallu gáržžohalai,
dannego dađistaga beldejuvvui eanet eana. Dan lassin giddejuvvui rádjá gaskkal
