Olbmot áiggiid čađa 2 - page 14

14
Vuovdeláttánat ja romániálbmot
Vuovdeláttánat ledje maid oassin dan seammá álbmotvádjoleamis go kvenat
mat bohte Norgii 1500-1600-logus. Seammás go kvenat fárrejedje davás, de
vuovdeláttánat fas ásaiduvve ruoŧa ja norgga beallái ruoŧarájá, dan guvlui mii
gohčoduvvui Finnskogene. Doppe sii elle eanadoaluin, bivdduin,
siseatnanjávrebivdduin ja gávppašemiin ja fievrridemiin. Vuovdeláttánat ledje
maid dovddusat heastadoaluset dihtii. Gitta 1850-logu rádjai eanaš
Vuovdeláttánat barge ”eanaboaldindoaluin”. Eanaboaldindoallu, dahje
boaldindoallu, lei dološ gilvinteknihkka mii mielddisbuvttii ahte eana muhtun
guovllus boldui, ja de gilve gortniid álbmás eatnamii mas lei ollu gutna. Lei
Anker-bearaš guhte eaiggádii Finnskogene guovllu, ja sii gávppašedje stuorrát
hirssaiguin ja fielluiguin. Áiggi mielde Anker-bearraša gávppašeapmi
hirssaiguin ja fielluiguin dagahii riidduid vuovdeláttániiguin, go sii maid
dađistaga dárbbašedje ođđa meahcceareálaid. Dát čuozai garrasit
ekonomalaččat vuovdeláttániiguin, muhto dilli buorránii 1820-logus. Hirssaid-
ja fielluidvuovdin olgoriikii lei fuotni álgo 1800-logus, ja dat mielddisbuvttii
ahte máŋggas dain stuorámus gávpebearrašiin reastaluvve. Dát dáhpáhuvai
maiddái Anker-bearrašiin. Reastaluvvan dagahii ahte stuorra oassi Finnskogenis
biddjui vuovdemassii, ja vuovdeláttánat atne dán vejolašvuođa háhkat
alcceseaset iežaset doalu. Dáinna lágiin buorránii sihke eanaboaldindoallu ja
maiddái bealdodoallu, mii áiggi mielde šattai eanet ja eanet dábálažžan. Jagiin
gitta 1850-logu rádjai ovdánii beaktilis ja buorredilálaš vuovdeláttánservodat
Ruoŧa riikarájá guovlluin.
Álgo 1820-loguin čađahii suoma girjjálašvuođastudeanta Carl Axel
Gottlund (1796-1875) gieddebarggu vuovdeláttániid gaskkas. Mátkkiidis olis
son beasai gullat meahccesuopmelaččaid moaitimin dan fuones ekonomalaš dili.
Vuovdeláttánat moite maid dan ahte eai lean skuvla- ja girkobálvalusat
suomagillii, ja sin mielas norgga eiseválddit badjelgehčče sin. Gottlund evttohii
de hukset suoma girku norgga beallái ruoŧa rájá. Son háliidii ásahit sierra suoma
girkosuohkana vuovdeláttániidda sihke norgga ja ruoŧa bealde. Evttohus bovttii
garra beroštumi norgga eiseválddiin, ja eiseválddit biehttališgohte olbmuid
Finnskogenis čoahkkaneames digaštallan dihtii ášši. Leansmánnet biddjojedje
bearráigeahččat dili dárkilit. Gottlund ieš gal beasai vuolgit gonagasa lusa
ovdanbuktit jurdagiiddis. Gottlund hálidii boktit fuomášumi ja beroštumi áššis,
ja nu son čohkkii guhtta ruoŧa beale ja guhtta norgga beale vuovdeláttána,
geaiguin son vulggii deaivat gonagasa. Čájehan dihtii vuovdeláttána identitehta,
1...,4,5,6,7,8,9,10,11,12,13 15,16,17,18,19,20,21,22,23,24,...65
Powered by FlippingBook