28
maid luonddu lágat stivrejit gos mii olbmot veahážiid mielde
buoridat iežamet vejolašvuođa leat gávdnomis, dadjet fas earát.
Muhtumat deattuhit ahte eallimis ja jápmimis duođaid ii leat
erohus. Greikalaš Evripides jurddašalai sáhtášii go dadjat nu
ahte eallin lea jápmin ja jápmin lea eallin, ja �ilosofa Kahlil Gi-
bran dajai ahte eallin ja jápmin lea dat okta, nugo johka ja áhpi
lea okta. Katolihkalaš jurddašeaddji John Henry Newman rávvii
gaivámis čalmmeheapmin jápmimii: Ále bala ahte du eallin galgá
nohkat, bala ovdal ahte dat ii goassige galgga álgit. Duiskalaš
�ilosofa Arthur Schopenhauer oaivvildii ahte eallima galggai
oaidnit dego niehkun ja jápmima dego moriheapmin niegus.
Gažaldaga gaskal eallima ja jápmima soaitá mii buoremusat
áddet go jurddašat daid vugiid mo olbmot áiggiid čađa leat
geahččalan dán vástidit. Muhtun vejolašvuođaid boahtit várra
čuoldit, earáid soaitit dohkkehit – ain jo vugiid mielde maid
mii ieža dohkkehat. Mo kristtalaččat jurddašit eallima ja jáp-
mima birra? Mo buddhisttat jurddašit? Mo humanetihkkárat
jurddašit? Makkár ákkastallama geavahit iešguđet eallinoaidno-
árbevierut iežaset oainnuid válljemiidda, ja manin biehttalit
eará vejolašvuođaid? Mo jurddašedje mu áhkut ja ádját eallima
ja jápmima birra, ja mo fas min máttut jurddašedje geat sin
ovdal elle? Soaitá leat buoremus jearrat mo earát jurddašit, go
Antihkka áiggis geavahedje jámesdávt-
tid dahje osiid dákterikkis dáidaga
oktavuođas.
