20
son oaivvilda albma áddejupmi lea. Dan sáhtát lohkat s 16
.
Platon
dáhtui gávdnat dan mii lei agálaš ja rievddakeahttá. Son oaivvildii
siellu lei dat oassi olbmos mii ii rievdan, ja dan son loktii ipmillaš
dássái. Datte lea nu ahte olbmot eai «oainne» duohtavuođa, go
siellu lea rupmaša siste ja hehtte min dan áicat, jáhkii son.
•
Aristoteles
(384–322 o.Kr) lei fas Platona oahppi. Son ii lean ovtta-
oaivilis Platoniin. Aristoteles oaivvildii ahte rievdadussii ferte gáv-
dnot čilgehus. Son oaivvildii ahte mii áddet duohtavuođa go ád-
det mii mearrida juohke dávvira. Buot mii šaddá ja rievdá (ealli
ávnnas) dahká dan go das lea muhtin áigumuš dahje ulbmil dainna,
oaivvildii Aristoteles. Dat rahčet beassat duohtan dahkat daid
vejolašvuođaid mat dain leat. Jápma dávvirat (nugo geađggit) eai
rievdda muđui go olbmot dahje eará fámut rievdadit daid, oaivvildii
son. Aristoteles áŋgirit dutkkai luonddu ja mo buot luondduávdna-
sat obba áiggi rivdet.
•
Mo earuha Aristotelesa luondduoaidnu min áiggi luondduoainnus?
Mii du mielas sulastahttá ja mii lea eará láhkái?
Filosofalaš fáttát
Dál mii geahčadat lagabuidda muhtun �ilosofalaš fáttáid mat
leat dehálaččat min áiggis ja min servodagas. Duos dás mii
boahtit čujuhit muhtun dološ áiggi �ilosofaide. Daid birra
sáhttát ieš gávdnat eanet dieđuid fágagirjjiin, giehtagirj-
jiin dahje interneahtas. Ulbmil dáinna teakstaosiin lea
geahččalit eanet jurddašit ollislaččat muhtun sierranas
fáttáid ja áššiid birra.
Identitehta
Sániin «identitehta» oaivvildat daid iešvugiid olbmos mat
dovddahit su, eaige ollus rievdda áiggiid čađa. Identitehta
stuorát oktavuođas geavahuvvo dego kultuvrralaš ja psykolo-
galaš dajaldahkan maid olmmoš, organisašuvdna dahje joavku
iežas ádde, dahje maid earát áddejit, leat oalle bissovažžan.
s r g
Mii hábme min identitehta?
