ALMMI SPEAJAL - Risttalašvuohta ja eallinoaidnu - page 28

28
1600-logu ja gonagasas lei buot fápmu. Girku gulai gonagasa
fápmosuorgái ja sus lei ovddasvástádus riikka sihkkarvuođas.
Dan áiggi lei jurdda nu ahte jus riika álbmogis ii lean seammá
oskkoldat go dat maid gonagas lei válljen, de ráŋggáštii Ipmil
sihke gonagasa ja ál­bmoga sin eahpegulolašvuođa dihtii. Dan
dihtii lei mišuvdna dehá­laš gaskaoapmi olahit oktasaš oskku
juohke sadjái gonagasriikkas.
Sámiin lei birrasiid 1700-jagis leamaš risttalaš osku guhkes áiggi
ja siidjiide lei dat oahpis. Eanas sajiin atne sápmelaččat iežaset
leat risttalažžan dan áddejumis ahte sii ohcaledje girkui dihto
áigodagaid ja dihto dilálašvuođain. Dát dilálašvuođat ledje gásta,
vihaheapmi ja eahkedismállásat mat ledje almmolaš dáhpáhu-
sat ja geatnegahtton oskkoldatlaš rituálat. Buohtalaga dáinna
lei maid árbevirolaš oskkoldat ealas ja ii lean eahpedábálaš
jus dán geavahedje unnit eanet čihkosis nu ahte almmolaš ol­
bmot eai galgan oaidnit. Ruoŧas/ Suomas (mii dalle lei okta
riika) ledje eise­válddit gulastan dákkár čiegus praksisa birra
ja dáhtto dan bisse­hit dan dihtii go riikkas galggai leat oktasaš
osk­koldat. Seammá dili dáhtto maiddái Danmárkkus/Norggas.
Nu galggai­ge von Westen álggahit barggu mainna sihkkarastii
riikii okta­saš oskkoldaga.
1600-logus navde báhpat sápmelaččaid eanasmuddui leat ristta­
lažžan. Go Thomas von Westen ja su mišunearat bohte, lei sis
eará oaidnu. Sápmelaččat bisuhedje iežaset boares árbevieruid,
sihke katolalaš ja ovdaristtalaš vieruid, ja dat dagai dárbbu
jorgalusbargguid álggahit pietisttalaš málle mielde. Muhtin
mišunearat (eai buohkat!) dadje sámi oskkoldatvieru neavrri
bálvalussan ja oaivvildedje sii ledje dájuhuvvon beargalagas ja
rievtti mielde rohkadalle sutnje. Nu gilde ja doarrádalle sii sámi
oskogovahallamiid ja oskkoldatlaš praksisa. Noaiderumbbuid
duoguštedje ja bassi báikkiid billistedje.
Thomas von Westen álggahii barggu golmmain mišuvdna­
mátk­kiin. Dat biste máŋga mánu (muhtomin badjel jagi), dasgo
son dáhtui ieš oaidnit mo dilli lea, vai sáhttá mearridit gosa
dárb­bašuvvojedje girkut ja skuvllat. Son ásahii maiddái sámi
semi­nára (Seminarium Lapponicum) Troandimii mii čatnasii
Kate­drálaskuvlii. Dáppe oahpahuvvojedje oahpaheaddjit ja
mišu­nearat doaimmahit barggu sámiid gaskkas. Son dáhtui