23
1942:s mearridii bolesministtar Jonas Lie (1899-1945) ahte juvddálaččain galggai
steampal “J” legitimašuvdna duođaštusain. Čakčat seamma jagi bohte
eatnatarestemat.
Nasistivra, buorre vehkiin jegolaš norgga bolesiin, arestejedje
juvddálaš albmáid geat eai lean báhtaran sihkkarvuhtii Ruttii. Arestejuvvon albmát
čohkkájedje mánotbaji Berg gohttehagas Tønsberg lahka. Nissonat arestejuvvojedje
mánu maŋŋil, skábmamánu 25. ja 26. beaivvi 1942:s. Oktiibuot šadde 770 norgga
juvddálačča sáddejuvvot Auschwitzii ja eará gohttehagaide, ja sis ledje 532 mielde
ovtta fievrrideames fáŋgaskiippain “Donau” skábmamánu 26. beaivvi 1942. Go
bohte duiska vuollástuvvon Polskii, biddjojedje sii togavovnnaide ja dolvo sin
Auschwitzii gosa nissonat, mánát, buohccit ja boarrásat sáddejuvvojedje njuolgga
jápmimii. Dušše nuorat, bargonávccalaččat, albmát sestojuvvojedje vuosttas
vuorus. Sii galge bargat ovdalgo čuoggasedje. 34 norgga juvddálačča besse heakkas
das.
Opmodagaid mat ledje gullan norgga juvddálaččaide, hálddašii dat nu
gohčoduvvon “eretčorgenstivra” (likvidasjonsstyret) ja dohko dat jávke. Norgga
nasisttat, earret eará soalddáhat geat bohte ruovttoluotta nuortarattádagas, ledje daid
gaskkas geat ávkki ožžo daid opmodagain.
Vidkun Quisling
(1887-1945) lei báhpabárdni
ja riegádan Fyresdalas Telemárkkus. Son válddii
offiseara oahpu ja dan maŋŋá lei son
militearáttache, álggus Petrogradas (St.
Petersburgas) 1918:s, ja de Helssegis jagiid
1920-21. Maŋŋá 1920-jagiin lei son árjjalaš
humanisttalaš barggus Sovjetlihtus. Dan stuorra
nealggi vuolde, lei son čállin Fridtjof Nansenis
gii dan áiggi jođihii veahkkebarggu Álbmotlihtu
ovddas.
Jagit goas son lei Sovjetlihtus ožžo
stuorra váikkuhusa Quislingii. Son deaivvai
Maria geainna son lei náitalan 1923:s gitta
dassážii go son jámii. Muhto Quisling šattai
maiddái
sovjehtalaš
áššiide
čeahppi,
erenoamážit eanadoalu bággokollektiviseremis,
ja daid váikkuhusain maid dat buvttii. Ruovttus
Norggas šattai son Suodjalusministtar Boandabellodagas áigodagas 1931-33. Son
šattai dovddus vašši daguinis Bargiidbellodaga vuostá gean oaivvildii lei ruošša
revolušuvnna guhkiduvvon giehta Norggas. Son movttiidahttojuvvui go Hitler
bođii fápmui Duiskkas ođđajagemánus 1933:s, ja Quisling vuođđudii bellodaga
Nasjonal Samling
(NS) miessemánus 1933:s. Su oktavuohta riikkakommiseara
