44
deaddagiin ja dasa biddjojedje kemikálat. Dát buvttadanvuohki gáibidii áibbas
ođđa teknologiija ja alla investeremiid. Dan botta go muorramássat
buvttaduvvojedje norgalaš mašiinnaiguin fitnodagain maid norgalaččat
oamastedje, de ásahedje brihttalaččat seallaávnnasfabrihka
Borregaard
Sarpsborgii 1889:s. Mašiinnaid, kapitála ja buvttadanvugiid vižže Stuorra-
Británnias. 1909:s lei Borregaard riikka stuorámus industriijabargosadji badjel
2000:in bargiin. Ollislaččat ásahuvvojedje čuohteveardde muorrajuohkinrusttega
Lulli-Norgga riddui, eanášat Østlándii. Muorraindustriija ja muorrajuohkin ledje
dehálaš “mohtorat” Norgga ođasmahttimis, ovdáneamis ja buorrediliovdáneamis
gitta vuosttas máilmmi soađi rádjai.
Conrad Langaarda duhpátfabrihkka, sullii 1908.
Mekánalaš šliipen dáhpáhuvai dainna lágiin ahte soarvi ferdnejuvvui stuorra
geđggiid gaskka, ja luvvejuvvui čázis.
