49
ásahuvvui ávkkástallan dihtii norgalaš čáhcefámu industriijas. Hávkkaášši lei
vuosttas ášši maid fitnodat válddii badjelasas, ja 1905:s sirde
salpeterbuvttadeami sierra, smávit fitnodahkii, namalassii Norsk Hydro.
Fabrihka váldokantuvra ásahuvvui Notoddenii, ja oaččui el-rávnnji goržžiin
Rjukanis, gosa máilmmi stuorámus fápmorusttegat huksejuvvojedje. Kapitála
bođii Ruoŧas, Duiskkas ja Frankriikkas. 1910:s álggahii Elkem
alumiidnaindustriija Norgii, ja dán buvttadeapmái ásahuvvui Norske
Nitridaktieselskap.
Ođđa bargovejolašvuođat nissoniidda
Ođđa bargosajit háhke stuorát ja eambbo válljenmuniid bargomárkanis sihke
albmáide ja nissoniidda. Birrasii goalmmát oassi buot nissoniin badjel 15 jagi
ledje bálkáhuvvon bargguin. Eanášat ledje nuorat, dannego lei dábálaš heaitit
barggus go náitalii. Muhto ledje maid muhtun leaskkat geat ledje bálkáhuvvon
bargguin, jos sis ledje mánát fuolahit. Nissonat ledje sihke bargin ja
doaibmaolmmožin. Fabrihkat ledje leamaš jo álggu rájes nissoniid bargosadjin.
Vuosttažettiin barge tekstiila- ja bivttasindustriijas ja hermetihka, šuhkoláda,
duhpáha ja riššaid buvttadeames. Boargáriid nissonat ožžo dávjá barggu
diskabargin buvddaide, hoteallaide ja borranbáikkiide. Telefovnna ovdáneapmi
buvttii maid ođđa bargosajiid nissoniidda, seamma láhkai go telegráfa lei
dahkan muhtun logijagiid das ovdal. Čállinmašiinna ovdáneapmi dagahii fas
ahte nissonat bargagohte kantuvrrain. Ollu nissonat barge maiddái
oahpaheaddjin, jorddamovran ja buohccedivššárin.
Seamma láhkai go muđui Eurohpás, Norgga industriija maiddái ovdánii garrasit
jagiin maŋŋá 1905, muhto gitta 1914 rádjai ledje ain dat árbevirolaš suorggit
nugo vuovdedoallu, guolásteapmi ja mearrajohtolat mat bukte eanemus
sisaboađu olgoriikkalaš valutas. Dat viiddis muorraávnnasvuovdin Stuorra-
Británniai, ja gárvvesgálvvuid, mašiinnaid ja biergasiid sisafievrrideapmi
Duiskkas, ja lassin maiddái fievrrideapmi miehtá máilmmi mearaid, dagahedje
oktiibuot ahte norgalaš ekonomiija integrerejuvvui bures oarjemáilmmi
ekonomiijain.
