59
mii galggai guorahallat fabrihkkabargiid suodjalusa ja iešguđetlágan buohcciid-
ja bargonávccahisdáhkádusa ja ahkepenšuvnna.
Bargiidsuodjalus, lihkuhisvuođa- ja buohcciiddáhkádus
Bargiidsuodjalus galggai fátmmastit daid hearkkimus bargiid, nammalassii
nissonolbmuid ja mánáid, ja dáhkádusortnegat galge fas sihkkarastit buot
bálkábargiid fabrihkain. Politihkalaš ulbmilat buoridan dihtii bargiid eavttuid,
ledje iešguđetláganat. Muhtumiin lei vuoiggalašvuohta ja ovttaláganvuohta
vuođđoprinsihppan, ja earáid mielas fas lei kristtalaš lagamuččaidráhkisvuohta
dehálaš. Muhtumat oaivvildedje maid ahte lei dehálaš buoridit bargiid dili
eastadan dihtii revolušuvnnalaš sosialismma, mii vuhttui leat badjánišgoahtán
eará eurohpálaš riikkain. Dát oaidnu lei oaiváduvvon Bismarcka Duiskkas, gos
stáhta čađahii aktiiva sosiálapolitihka justa dan dihtii ahte gáhttet bissovaš
servodaga dainna lágiin ahte čatnat bargiid servodahkii. Kommišuvnna barggus
bohte máŋga ođđa lága. 1892:s bođii láhka mii guoskkai bargiidsuodjalussii.
Das muitaluvvui ahte mánáin vuollil 12 jagi ii lean lohpi bargat, ja ledje maid
garra njuolggadusat dasa ahte makkár bargguid mánát gaskal 12 - 14 jagi sáhtte
bargat. Bargoáigi nuorain gaskal 14 -18 jagi lei 10 tiimmu. Mánáin ja nuorain
vuollil 18 jagi ii lean lohpi bargat idjabargguid, muhto fabrihkain gos barge
joatki bargovuoruid, ožžo sierralobiid dán lágas. Nammaduvvojedje stáhtalaš
fabrihkkabearráigeahččit geat galge jođašit fabrihkaid mielde ja geahččat ahte
njuolggadusat váldojedje vuhtii. 1894:s bođii lihkuhisvuođadáhkádusa láhka.
Dat mielddisbuvttii ahte buot bargit ožžo ekonomalaš buhtadusa jos bártidedje
mange láhkai barggus. Lei bargoaddi guhte galggai máksit dáhkádusa, ja dat
maid dagahii ahte fabrihkkaeaiggádat movttáskedje buoridit dorvvolašvuođa
bargosajiin. 1909:s bođii geatnegahtton buohcciiddáhkádus buot bálkábargiide.
Ahkepenšuvdna ii guorahallon dán háve. Stuorradikkis lei eanetlohku dasa ahte
dáhkádusat galge viiddiduvvot veahá ja veahá, ja ahte dušše nuorat jahkeluohkát
galge váldot mielde álggos. Bargodilli bargoeallimis lei ovdalis áigge gullan
bargoaddiide ja bargiide, muhto dan rájes álggii stáhta aktiivvalaččat váldit oasi
muddemis bargiid bargoáiggi ja bargodili. Lihkuhisvuođa- ja buohcciiddáhkádus
dagahii ahte stáhta gáibidišgođii ahte fabrihkkaeaiggádat válde ekonomalaš
ovddasvástádusa jos bargit bártidedje dahje buohccájedje.
