55
ekonomiijafámu joavkoakšuvnnaid bokte. Fágaopposišuvdna oaivvildii ahte
bargiidlihkadus berrii ásahit vugiid maiguin sáhtte bágget bargoaddiid, ja
ávkkástallat dilálašvuođain mat čuožžiledje. Garra riidduid sadjái, mat
gurrejedje bargiid streaikakássaid, galge organisašuvnnat baicce geavahit
gaskaomiid nugo hilgut gálvvuid fitnodagain maiguin riidaledje, álggahit
“njozet vázzin akšuvnnaid”, ja oppalaččat bargat fuones barggu ja bilidit barggu
ráhkadan dihtii moivvi bargosadjái, nu ahte dat geat galge čađahit streaikáriid
bargguid, eai galgan nu álkit sáhttit váldit badjelasas bargguid. Bargiidbellodat
oaččui moaitámušaid dan dihtii go deattuhedje barggu Stuorradikkis menddo
garrasit. Lihkadusas ii lean stuorámus fápmu politihkalaččat Stuorradikkis,
muhto ovttastuvvon joavkolihkadussan. Bellodaga ulbmil lei vuosttažettiin
organiseret, áŋgiruššat, čuvgehit ja loktet luohkkádiđovašvuođa.
Martin Tranmæl (1879 -1967)
Martin Tranmæl lei riegádan Melhusas
Trøndelagas. Son lei njuohtanoahpahalli ja
fágaorganiserejuvvui 1896:s. 1900- logu
álggus barggai son njuohttin USA:s, ja
beroštišgođii amerihkálaš bargiidlihkadusaid
revolušuvnnalaš lihkadusain. Son álggahii
1911’ Fágaopposišuvnna. Martin Tranmæl lei
doaimmaheaddji aviissas
Ny tid
(Ođđa áigi) ja
son geavahii dan gulahallangaskaoapmin dan
radikála oasis bargiidlihkadusas. 1918:s šattai
son Bargiidbellodaga čállin. Son lei
doaimmaheaddjin aviissas Social-Demokraten (1923 rájes
Arbeiderbladet
,
Bargiidbláđđi) 1921:s gitta 1949:i. 1920-jagiin son bisui revolušuvnnalažžan, ja
son biddjui máŋgii giddagassii sártniidis geažil. 1930-jagiin son čuovvolii
Bargiidbellodaga molsašumi revolušuvnnalaš bellodagas reformistalaš
bellodahkii. Martin Tranmæl lei miellahttun Bargiidbellodaga guovddášstivrras
1918:s gitta 1967:i, ja sus ledje máŋga ámmáha bargiidlihkadusas. Son ii juhkan
alkohola ja 1930:s son álggahii dan vuosttas Bargiid juguhisvuođajoavkku, ja
1932:s Bargiid juguhisvuođa riikajoavkku.
