47
suddadanrusttegat. Buvttadanrusttegat dán ođđa industriijii fertejedje
huksejuvvot goržžiid lahka, ja dat mielddisbuvttii ahte šadde máŋga ođđa
industriijabáikki. El-fápmu dagahii maid ahte ruvkedoaimmat ovdánišgohte
johtilabbot.
Nággu konsešuvdnalágaid alde
Dat ođđa industriijafitnodagat ledje organiserejuvvon oasussearvin, ja eanaš
kapitála bođii olgoriikkas. Borregaardas lei brihttalaš kapitála, Norsk Hydros lei
fas fránskalaš ja ruoŧŧilaš kapitála. Nationalisttalaš áiggis birrasii
ovttastusluvvema jagi 1905:s dagahii dát garra reakšuvnnaid. Olbmot balle ahte
olgoriikkalaš barggaheaddjit oste norgalaš luondduriggodagaid, erenomážit
goržžiid. Sihkkarastin dihtii industriijaovdáneami ja luondduriggodagaid
hálddašeami, de evttohuvvojedje 1908:s viiddis láhkamearrádusat –
konsešuvdnalágat. Jos makkárge fitnodat háliidii oastit muhtun goržži, ja
hukset ja álggahit ođđa el-rávdnjerusttega, de fertii fitnodat geavahit norgalaš
bargiid ja ávdnasiid. Ja nu guhká go rusttet lei doaimmas, de dat galggai fállat
hálbbes el-rávnnji báikkálaš servodahkii ja galggai máksit vearu sihke gildii ja
stáhtii. Ja maŋimustá 80 jagi maŋŋá go rusttet lei álggahuvvon, de galggai stáhta
beassat váldit badjelasas goržžiid, bohccegujiid, rusttegiid ja fápmostašuvnnaid
nuvttá. Maŋimuš namuhuvvon čuokkis gohčoduvvui
“heimfallsprinsippet”
(prinsihppa mii muitala ahte rusttegat galget mannat ruovttoluotta stáhtii maŋŋá
loahpaheami). Konsešuvdnalágat šadde nággobohciideaddjin. Olbmot ledje
ovttaoaivilis ahte lágat eastadedje industriijaovdáneami, ja dan geavahedje
ággan sihke lágaid vuosttildeaddjit ja dat guhtet dorjo lágaid. Entreprenorat geat
háliidedje ovddidit industriijaovdáneami, vuosttildedje lágaid, ja boanddat ja
gávpeboargárat, geat balle ođđa stuorraindustriijas, dorjo lágaid. Nággu
konsešuvdnalágain bisttii guhká, ja easkka 1918:s dohkkehii Allariekti
láhkamearrádusa unnimus lági mielde eanetloguin.
Oažžut konsešuvnna mearkkaša ahte eiseválddit addet lobi omd. oastit goržži
ja hukset dohko el-fápmorusttega.
Entreprenora lea iešheanálaš bargi dahje fitnodat mii váldá badjelasas ja čađaha
huksen ja/dahje sirdobargguid.
