41
Monarkiija dahje republihkka?
Maŋŋá go Karlstadsoabadeamit ledje mearriduvvon, de álge digaštallamat
makkár stivrejupmi Norggas galggai leat. Galggai go šaddat republihkkan, vai
galggai go monarkiija joatkašuvvot? Olbmot eai lean duhtavaččat
gonagasviesuin ovttastusluvvema rádjai, ja dat attii republihkalaš jurdagiidda
jođu. Digaštallan lei republikánaid ja monarkisttaid gaskka. Dat mii
hirpmástuhtii eanemusat, lei ahte ovddeš republikána Bjørnstjerne Bjørnson lei
šaddan monarkistan. Son oaivvildii ahte lei oadjebasamus Norggas leat
monarkiijan, fámolaš ustibiiguin, go “republihkkan váralaš oktovuođas”. Dan
botta go digaštallamat joatkašuvve, de lei Danmárkku prinsa Carl (1872 – 1957),
almmolaččat jerron ahte háliidii go šaddat ođđa gonagassan
Norggas. Olgoriikkapolitihkalaččat lei čielga ovdamunnin ahte son lei náitalan
prinseassa Maudain (1869 – 1938), guhte lei Stuorra Británnia gonagas Edward
7:a (1841 – 1910) váhkar. Lei dehálaš oažžut doarjaga Eaŋlánddas, dál go Norga
lei dakkár eahpedorvvolaš dilis. Dasa lassin lei sus jo 2-jahkásaš bárdni, nu ahte
árbbolaš lei jo sihkkaraston. Bárdni lei maid nu unni, ahte livččii šaddan ollásit
norgalažžan. Carla soga sáhtii guorrat ruovttoluotta gitta Hårfagre-nállái, ja
eatnis beale son lei fuolki ruoŧŧilaš Bernadotte-dynastijii. Ovdal go son vástidii,
de son háliidii álbmotjienasteami bokte iskat goappá stivrenvuogi norgga álbmot
dáhtui. Jienasteapmi dáhpáhuvai skábmamánu 12. ja 13. beaivve, ja eanetlohku
doarjjui evttohusa joatkit monarkiija. Skábmamánu 25. beaivve 1905 bođii
prinsa Carl Christianiai eamidiinnis prinseassa Maudain ja unna Alexanderiin
(1903– 1991). Son molssui namas Haakon 7:n, ja prinssaš oaččui nama Olav.
Stuorraválddiid reakšuvnnat
Stuorraválddit ledje čuvvon norgga - ruoŧa gičču, ovttastusluvvema ja
ráđđádallamiid Karlstadas dárkilit, muhto ii ovttas ge lean beroštupmi seaguhit
iežas dasa, amas gižžu vearáskit. Duiska ja Stuorra-Británnia eai háliidan doarjut
Ruoŧa soađis, ja Ruošša lei soahtamin Japánain, ii ge berostan nu ollu eará
riikkain. Dasa lassin eai háliidan stuorraválddit muhttit fápmobalánssa
Eurohpás. Dat ahte stuorraválddit eai berostan giččus, dagahii ahte lei vejolaš
gávdnat ráfálaš čovdosa. Seammá oaidnu lei Norggas ja Ruoŧas. Ii goappáge
riikkas lean duođas beroštupmi soađáskit. Ruoŧŧilaččain lei vissásit stuorát
militeara fápmu, muhto álbmotjienasteapmi čájehii ahte Norga lei
politihkalaččat čoahkis, ja álbmot doarjjui Stuorradikki ja ráđđehusa. Gonagas
doaibmagođii formálalaččat easkka maŋŋá ovttastusluvvema golggotmánus, ja
dalle ii lean liikká goittot sáhka šat soađáskit. Ovttastusluvven dagahii Norgga
