62
ovdánii ja mo dat vásihuvvo dál, lea dehálaš go galgá gávdnat
geainnu olggos riiddus ja dan čoavdit. Riidočoavdinnávccain
lea stuorra árvu servodagas ja dávjá lea dárbu olbmuide geat
sáhttet čoavdit riidduid mat leat čuožžilan sihke barggus ja
priváhta.
•
Geahča gova gurut ravddas. Mii lea dilli dás ja mo don
gáttát dat lea čuožžilan? Digaštallet maid sáhttá dahkat
oažžut ráfi dán dilis. Maid dárbbašat diehtit? Makkár
miellaguottut leat beliide dehálačča? Makkár dáiddo-
lašvuođa dárbbaša son gii galgá veahkehit? Jus don livččet
nubbi bealli dán govas, maid livččet dovdan ja jurddašan
dán dilis, ja maid livččet vuordán sus gii galggašii veahke-
hit du sáhttit háleštit nuppi beliin govas?
•
Soahti lea álo billisteaddji dilli. Manne šaddet soađit?
Mo mii sáhttit hehttet ahte soađit čuožžilit? Mo sáhttit mii
leat mielde ovddidit ráfikultuvrra?
•
Mii lea
ráfi
? Leago dat dušše dallego ii leat soahti, dah-
je leago dat maiddái juoga eará? Geahččal meroštallat mii
oaivvilduvvo go dadjat mii háliidat ráfi. Makkár dilli lea
maid mii dalle jurddašat?
Demokratiija
Sátni
demokratiija
mearkkaša álbmotstivrejupmi ja lea oktiibid-
djon guovtti greikkalaš sánis,
demos
mii mearkkaša olmmoš,
ja
kratos
mii mearkkaša fápmu. Demokratiijas leat olbmot
geat galget mearridit makkár politihkka galgá �ievrriduvvot.
Praktihkalaččat dáhpáhuvvá dat nu ahte olbmot válljejit sin
geat galget olbmuid ovddas stivret. Válga dáhpáhuvvá nu ahte
buot olbmot badjel vissis agi ožžot vuoigatvuođa jienastit. Dan
gohčodat dábálaš jienastanvuoigatvuohtan. Sii geat ožžot eanet-
logu ja vuitet válgga, ožžot mearrideaddji váikkuhusa, muhto
sii galget maiddái vuhtii váldit unnitlogu.
Demokratiija lea stivrenvuohki mii lea dábáleamos otne, erenoa-
mážit oarjemáilmmis. Norgga demokratiija hápmi hukse dan ala
ahte olbmot jeavddalaččat friddja válggain jienastit sisa áirasiid
riikkaráđđái maid gohčodit Stuorradiggin. Dat bellodat mii oažžu
eanemus áirasiid válggas, ásaha ráđđehusa okto dahje ovttas eará
bellodagaiguin, ja bellodat dah je bellodagat šiehtadit gii galgá
šaddat riikka bajimuš politihkalaš jođiheaddji, stáhtaministtar.
