52
lei gal okta sivva. Ollu bargit geat gulle beahcesahámii, muorraávnnasgávpái ja
skiipahuksemii šadde bargguhisvuhtii ja sii bidje luohttámuša Thrane ala.
Bargguhisvuohta ja váttis áiggit bukte maid stuimmiid seamma áiggi mat eai
sáhte čadnot Marcus Thranei.
Thranelaččaid dehálamos politihkalaš gáibádusat ledje jienastan-
vuoigatvuohta buot albmáide, buoret dilli láigodálolaččaide, unnit tuollu
dárbbašlaš gálvvuin, ja dieđusge unnit gordnetuollu, buoret álbmotskuvla ja
riektedoaimmahaga rievdadusat. Gonagas ja Stuorradiggi ii dohkkehan
gáibádusaid. Dan maŋŋá garai sihke giellageavaheapmi ja politihkalaš
gáibádusat. 1850:s mearriduvvui dahkat revolušuvnna, muhto eai goassege dasa
šaddan ráhkkanit. Mearrádus dađe bahábut attii eiseválddiide ákka mannat
lihkadusa vuostá. Marcus Thrane ja badjel čuođi eará jođiheaddji váldojedje
gitta ja dubmejuvvojedje njealje jahkái čohkkát giddagasas. Jođiheaddjiid
gittaváldin ja sin garra ráŋggáštusat lei Thrane lihkadusa loahppa. Jagi 1850
mielde šadde buoret ekonomalaš áiggit, ja olbmot fas besse bargguide. Marcus
Thrane fárrii eret Norggas ja jámii Amerihkkái 1890:s.
Søren Jaabæk ja Boandaustibat
Søren Jaabæk (1814-94) álggahii Boandaustibiid. Son lei boanddaid
njunušjođiheaddji Stuorradikkis Ole Gabriel Ueland maŋŋá. Lihkadus stuorui
jođánit, ja ustitovttastusat ásahuvvojedje miehtá riikka. Miellahtut bohte eanaš
boandaálbmoga gaskadásis. Boandaustibat dorjo boandapolitihkkáriid
seastinpolitihka. Dađe mielde šattai Søren Jaabæk eanet radikála. Son gáibidii
earret eará buoridit láigodálolaččaid dili ja sisafievrridit buot albmáide
jienastanvuoigatvuođa. Dát gáibádus ii lean gullon dan rájes go Marcus Thrane
ovddidii dan 1851:s, ja mii dagahii Jaabæka riidogaskaoapmin boanddaid
gaskkas.
Lassin
báikkálaš
áššiide
čuvvo
Boandaustibat
mielde
stuorradiggepolitihkas ja sin ulbmil lei dan váikkuhit válgga bokte.
Folketidende
bláđi bokte váikkuhedje jođiheaddjit boanddaid jienastit politihkkáriid geat
fievrridedje boandaustitlaš politihka. Jođiheaddjiid oaiviliid mielde lei dehálaš
ahte boandapolitihkkárat oidne iežaset leat jienasteaddjiid áirrasin eai ge
jienastan maid ain ieža fuomášedje.
Folketidende
bláđis lei Jaabæk ráhkadan
statistihka mo stuorradiggepolitihkkárat jienastedje Stuorradikkis. Ja dan vuogi
mielde kártii makkár politihkkárat dorjo politihka maid boanddat beroštedje, ja
geat eai dan dahkan. Dán statistihka gohčodedje
Vippetangen
ja sáhtii lean
mearrideaddji válljejuvvui go stuorradiggepolitihkkár ođđasit vai ii.
Boandaustitlihkadus šattai dađe mielde beaktilis válgaorganisašuvdna. Jagi 1868
válga šattai leat buoremus boandaválga maŋŋá jagi 1833 ja ožžot dan giitit nana
Boandaustibiid veahkačohkkema.
