18
Riikkariekti lea duopmostuollu mii dubme áššiin mat leat ráđđehuslahtuid ja
stuorradiggeáirasiid vuostá, ja Alimusrievtti lahtuid vuostá ráŋggáštuslága
rihkkumiin, maid sii leat dahkan virggistis doaimmaid čađaheamis. Ášši sáhtte
loktet dušše Odeldikki vuolde. Riikarievtti lahtut bohtet Lágadikkis ja
Alimusrievtti nammaduvvon lahtuid gaskkas.
Váldedilli gonagasa ja Stuorradikki gaskkas.
Norgalaš ráđđenhámis oaččui gonagas searalaš sajádaga. Su duohken lei alimus
ráđđenváldi militeara, olgoriikapolitihka ja ámmátásahusa badjel. Lei maiddái
gonagas guhte nammadii duopmostuolu duopmáriid, ja sus lei fápmodus
árpmihit fáŋggaid geat ledje dubmejuvvon Alimusrievttis. Gonagas galggai
doaibmat ekonomalaš rájáid ja Stuorradikki mearriduvvon lágaid siskkobealde,
muhto sus lei maŋidanveto láhkaáššiin. Dát mearkkašii dan ahte son sáhtii
vuolláičállima biehttalit dahje dohkkehit lága nu ahte dat boađašii fápmui. Dan
dilis fertii Stuorradiggi vuordit dassážii go fas lei čoahkisin, ja dalle fas ođđasit
mearridit lága. Gonagas sáhtii guktii biehttalit addimis saŋkšuvnna, muhto
goalmmát háve šattai láhka dohkkehuvvot gonagasa vuolláičállima haga.
Stuorradiggi čoahkkanii dušše golmma mánnui ain hávil juohke goalmmát jagi.
Danne lei duohtavuohta nu ahte gonagas sáhtii maŋidit lága fápmuibidjama
ovcci jagi. Dain áigodagain goas Stuorradiggi ii lean čoahkkanan, de beasai
gonagas maiddái čálihit gaskaboddosaš ortnegiid, mii mearkkaša dan ahte son
okto sáhtii mearridit gaskaboddosaš lágaid.
Lei gonagasa doaibma nammadit ráđđehusa, muhto stáhtaráđiid sadji
Stuorradikki ektui galggai mearridivvot ságastallamiid bokte. Bohte evttohusat
sihke nu ahte Stuorradiggi galggašii daid nammadit ja ahte dat galge vástidit
Stuorradiggái, muhto dát evttohusat eai fidnen makkárge doarjaga. Ráđđenváldi
stáhtaráđiid badjel bisui Gonagasa duohken, muhto Stuorradiggi oaččui
fápmodusa váidit sin riikkariektái jos ledje gártan sivalažžan
“ámmátvearredahkkin”.
Jienastanvuoigatvuohta
Birrasii 30 ja 45 % albmáin geat ledje badjel 25 jagi boarrásat ožžo
jienastanvuoigatvuođa. Jienastanlobi oažžuma gáibádusat ledje ahte galgá leat
ássan riikkas eambbo go 5 jagi ja oamastit dálu dahje opmodaga man árvu lei
badjel 300 riikkabáŋkodalera. Bargoolbmot, giehtaduoji oahppit, láigodálolaččat
ja geafit ledje báhcán olggobeallái. Sii eai lean luđolaččat, muhto ledje
sorjjasvuođas jogo bargin dahje vuostáiválde geafidoarjaga. Danne lei sin healpu
váikkuhit, riikkasearvegoddi
oaivvildii. Nissoniid jienastanvuoigatvuohta ii lean
