52 / 98
51
“Doai leahppi guokte jalla deike boahtán. Gii dudno lea rávven?” De
dadjaba: “Moai leimme bákteálli vuolde guluid váldime, de ean
fuobmán ovdal go leimme dákkár goaπi siste.” Dadjá boares áhkku:
“Doai oa∏∏uide dan bálkán go min giedderavdii mannabeahte rásiid
váldit.” De dadjaba: “Ean moai diehtán dis lea gieddi, ja moai háliidet-
ne dáppe eret.” Boares áhkku suhtai ja hoigadii oktan uvssain olggos.
De go fuobmáiga, de leigga fas gulloseahka luhtte. De vulggiiga bodnái
eaba ge astan váldit dan seahkkalahki.
De go boπiiga ruoktot, de muitaleigga mot sudnuide lei geavvan.
De dadjá áhkku: “Gal mun dan árvidin, ahte nu dudnuide geavvá. Báhce
go dudnos gulut?” De muitaleaba: “Bázii seahkkalahkki gulut.” Áhkku
dajai ahte son vuolgá ieª dan seahka vieΩΩat, muhto nubbi sudnos galgá
vuolgit mielde. Ii goabbáge háliidan mielde danne go leigga nu ballán.
Áhkku jeππe ahte ii leat váralaª go son han lea mielde. Háldit dovdet su
danne go son lei leamaª sin ságain ovdal. Ja de gal nubbi nieida vulggii
áhku mielde.
Go leigga gávdnan seahka, de logai áhkku ahte soai ferteba deav-
dit seahka áibbas dievva. Nieida biehttalii ahte dan gal eaba berre dah-
kat, danne go sáhttá ovdal go oba dáikkiha ge ªaddat dohko dan goaπi
sisa. Áhkku oaivvildii ahte ii leat váralaª, gal son goit máhttá váruhit. Ja
nu ∏ohkkiiga guluid, cokkaiga daid sehkkii ja fieraheigga vulos. Muhto
soai eaba lean ∏áhkkehan visot sehkkii, ja dan mii bázii, dan bijai áhkku
ovtta guhpii. Go vuolgigoπiiga, de dadjalii áhkku niidii ahte son galgá
mannat ovdalis ja de vuordit su. Veah᪠ma∫∫elaª son boπii, ja de soai
vácciiga fárrolaga vulos. Go olliiga ruoktot, de jearai nieidda eadni
leigga go soai oaidnán maidege. “It don galgga joavdelasaid jearahit! Ii
doppe oidnon ii ge gullon mihkkege!” De ªattai nubbi beaivi ja lei buor-
re dálki ja eadni goh∏ui nieidda guoktá vuolgit ∏ohkket ain eambbo suin-
niid. Álggos eaba áigon vuolgit, muhto de boares áhkku garastii sudno
vuolgit dohko, muhto ahte eaba galgan duohtadit daid rásiid maid son
lei deav∏∏astan báktegurrii. Nieiddat manaiga ja devddiiga seahkaideas-
ka. Go olliiga ruoktot, de jearai áhkku leaba go gullan maidege. Nubbi
dajai: “Go vulggiime doppe eret, de riemai bákti dego ªuvvat. Eará gal
ean gullan.” [20]
Sáivo-álbmot: luonddu veahkit
Luonddus leat olu veahkit ja
Sáivo-olbmot
leat dehálepmosat daid
searvvis, danne go dat sáhtte leat buorren veahkkin olbmuide. Bassi
báikki
Sáivu
namahus soaitá vuolgit ádjagiin gos golggai čielga ja
ráinnas čáhci (sáivačáhci). Dákkár ádjagat ledje dábálaččat váriin.
Dat rehkenastojuvvojedje bassin ja dát čáhci nannii sihke rupmaša ja
sielu. Danne sáhttá
Sáivvu
namahit sihke jávrriid ja váriid dáfus.