52
Maŋit áiggis lea
Sáivu
dasa lassin geavahuvvon namahussan daid
sivdnádusaid dáfus mat ásse dákkár báikkiin.
Sáivo-riika
(Sáivoáibmu) lei jur eananasi vuolábealde ja dat su-
lastahtii olbmuid máilmmi. Sáivo-olbmot doaimmahedje seamma-
lágán ealáhusaid go dábálaš olbmot, muhto sis lei buoret dilli ja ledje
eambbo lihkolaččat. Sáivo-olbmot ledje maiddái čábbábut ja riggábut,
ja sis lei eambbo máhttu ja fápmu go ealli olbmuin. Dohko beasai
maŋŋel jápmima jus lei eallán rievttes ládje ja jus ledje oaffaruššan ja
lávlon Sáivui. Læstadius muitala ahte olu olbmot lohket iežaset galle-
dan Sáivvu ja ahte sii leat borran, dánson ja juoigan Sáivo-olbmui-
guin fárrolaga.
Gávdnojedje olu dákkár Sáivo-báikkit. Stuorát váriin lei dábálač-
čat Sáivu. Muhtun Sáivvuin ledje dušše dievdoolbmot, ja eará báik-
kiin fas dušše nissonolbmot. Sii geat orro doppe, sáhtte mátkkoštit
ovtta Sáivvus nubbái herggiiguin dahje heasttaiguin. Báhppa Randulf
Nærøyas Davvi-Trøndelágas (sullii 1730) muitala ahte lávejedje oaf-
faruššat jápmán fulkkiide Sáivvus. Oaffar sáhtii leat boazu dahje
heasta maid Sáivo-olbmot sáhtte geavahit vuojánin. Muhtomin ilbmu-
dedje Sáivo-olbmot dábálaš olbmuid ovdii. Dasa lassin lei noiddiin
vejolašvuohta galledit dákkár báikkiid go vulge rumbo- dahje goavd-
desmátkái. Sáivo-olbmuin sáhtte noaiddit oažžut várrehusaid, oain-
náhusaid ja eará dieđuid dakkár áššiid birra maid eará olbmot eai
oaidnán. Sii sáhtte maiddái geavahit Sáivo-olbmuid veahkkin praktih-
kalaš áššiin. Sáhtte omd. bivdit sin geahččat ealuideaset go ieža fer-
tejedje eará sadjái vuolgit. Dat várjaledje maiddái iežaset ealli soga-
laččaid ja ustibiid ja suodjaledje sin buozanvuođa ja jápmima vuostá.
Noaiddit sáhtte háhkat alcceseaset Sáivvu rituálaid bokte, muh-
to dan sáhtii maiddái árbet dahje oastit. Mađi eambbo Sáivvuid
eaiggádušai, dađi fámolaččat šattai. Noaidi ja Sáivo-olbmot dahke
dávjá soahpamuša. Maŋibut geatnegahtte iežaset boahtit go gohččo-
juvvojedje man ge lágán doibmii, ja maiddái veahkkin háhkat riggo-
daga ja lihku boazodoalus, bivddus dahje guolásteamis. Dan ovdii
galggai noaidi oaffaruššat Sáivui.
Sáivvus ledje maiddái iešguđetlágán eallit. Leat erenoamážit
golbma šlája mat namuhuvvojit: lottit, guolit (dahje gearbmašat) ja
sarvát. Oktasaš namahussan gohčoduvvojit dát Sáivo-vuoigŋan.
Muhtomin gohčoduvvojit maiddái Sáivo-gázzin, erenoamážit go il-
bmudit veahkkesivdnádussan. Læstadius oaivvilda ahte dát eallit led-
je olles elliidriikka vuoiŋŋalaš ovddasteaddjit ja ahte noaidi lei ožžon
erenoamáš vuoigatvuođa geavahit dáid elliid dan dihte go sus lei nu
lagas oktavuohta Sáivo-olbmuiguin.
Sáivu sárgojuvvon goavdái.