Davviguovlluid eamiálbmogiid oskkut ja sámi dološ osku

Background Image

Previous Page

Next Page

Page Background

48

ieΩas fatnasii, ja sugadettiin son muitalii ahte gáiccat rievtti mielde ledje

guolit, muhto dáppe sin luhtte dat ledje oaidnit dego gáiccat. Su ieΩas

olbmot ledje meara nalde guolásteame, ja gáiccat mat jávke mierkká

sisa, ledje guolit maid sii darvehedje vuggii.

Dobbeleappos vuonas deaivvaiga soai vuorrasa bártniid fas. Bárd-

ni oa∏∏ui olu ruπa sis. Go oanehaª fas leigga suhkan, de ªattai fas suhk-

kes mierká, muhto veaháª ma∫∫elaª fas firtii, ja bárdni dovdái dan

seamma gátti gos son lei deaivvadan vuoras ádjáin. Ovdal go bárdni

njuikii eret fatnasis, dajai vuoras áddjá bárdnái ahte son ii galgga mui-

talit maidege das maid lea oaidnán earáide go ieΩas áh∏∏ái, ii ge galgan

addit maidege ruπas ieΩas villjii danne go son lei nu bahá ja garrudah-

kes. Su olbmot eai háliidan dahkamuªa dákkár olbmuiguin. [17]

Luonddu veahkit ja várjaleaddjit

Luonddu várjaleddjiid sáhttá máŋggaládje gohčodit. Daid lávejit goh-

čodit gufihtarin, uldan ja eará namaid mielde. Dat mii sis lea oktasaš,

lea ahte sii leat eatnanvuoláš sivdnádusat mat muhtomin ilbmudit ol-

bmuid ovdii. Muhtun muitalusain leat sii čilgejuvvon smávva olmmo-

žin main leat rukses biktasat ja guhkes vuovttat. Sis leat bohccot ja

beatnagat seammaládje go sápmelaččain ge, ja sii ellet nu go eará

olbmot ellet. Dovddus historjjás muitaluvvo ahte eatnanvuolážiid álgu

vuolgá muhtun dáhpáhusas sivdnideami vuosttaš áiggis:

Adamis ja Evas ledje olu mánát, ja de boπii Ipmil oahppaladdat sudno,

ja Eva doamai bassat daid mánáidis, muhto ii ollen bassat visot. De doa-

mai ∏iehkat, go Ipmil boahtegoπii. De boπii Ipmil, jearai Evas ledje go

sus eambbo mánát. Eva vástidii: sus eai lean eambbo mánát. De celkkii

Ipmil: “Dat guπet leat ∏ihkkojuvvon Ipmila ovddas, dat galget leat ∏ihk-

kojuvvon olbmuid ovddas. Dat galget oaidnemeahttusin vánddardit eat-

nan nalde.” Ja das dat leat ªaddan ulddat. [18]

Háldet

mearkkaša stivret dahje ráđđet, ja háldit leat ge dat mat

stivrejit dahje ráđđejit juogaman badjel. Go ipmilfámut ledje juohke

sajes ja ráđđejedje olles dan oinnolaš máilmmi badjel, de ledje háldit

eatnan vuolde ja várjaledje dihto surggiid luonddus. Dat várjaledje

maiddái áimmu lottiid.

Bárbmoáhkká

sáhttá leamaš dákkár várja-

leaddji nisu. Gildeskålas oaččui Thomas von Westen goavdá masa

noaidi lei sárgon dán nissonipmila.

Bárbmoáhkká

ráđđii bárbmolottiid

badjel seammaládje go

Leaibolmmái

ráđđii elliid badjel. Olbmot mui-

taledje ahte guhkkin lulde lei riika gos beaivváš álo báittii ja gos bár-

bmolottit orro go davvin lei dálvi. Dát riika gohčoduvvui Bárbmoriikan

dahje

Bárbmun

. Doppe orro unna olbmožat, mat eai lean stuorábut