50 / 98
49
go njuvččat. Noaiddi goavdás lei maid govus maid gohčodii
Guorgan
.
Dat lei lottiid jođiheaddji. Seammaládje go njuvčča lávlagiinnis dieđi-
ha ahte čakča lea boahtán, dieđiha
Guorga
ahte giđđa boahtá. Guor-
ga galggai maiddái doallat logus Bárbmoáhká ovddas galle lotti bohte
giđđat ja galle dušše mátkkoštettiin nu ahte son beassá mearridit gal-
le lotti oažžu váldit gitta. Bárbmoriikka birra muitaledje vuorrasat
čuovvovaš historjjá:
De boπiiga guokte vieljaΩaga Bárbmoolbmuid lusa, ja soai oinniiga
mainnalágiin sii bivdet buot ∏uotnjágiid ja eará lottiid mat eai ballan
báljo veaháªge dain barbmoriikka olbmuin. Vieljaª guovttos oinniiga
maiddái Bárbmoálbmoga vieruid. Go ledje málesteame ∏uotnjága, de
sii, go ∏uhppet báhtái lotti, de sii ohcet aivve laππasa vai eai galgga
doadjit dávtti. Liikka várrogasat ledje sii go boradedje. De goh∏∏o sud-
no nai boahtit beavdái borrat. De soai manaiga ja de soai riemaiga bor-
rat. De soai boraiga seammaláhkái. Soai boraiga hui várrogasat ja ∏ok-
kiiga daid dávttiid visot ∏oahkkái. De dat olbmot liikojedje hirbmadit
sudnuide. Go sii ledje geargan borramis, de sii giite ieΩaset gaskaneaset
gieπain guhtet guoimmiset, ja ∏ogge daid dávttiid ovtta lihttái. Dan
ma∫∫el vulggiiga vieljaª guovttos fas eret, danne go sudnuide ªattai
beare báhkka orrut Bárbmoriikkas. [19]
Seammaládje go olbmot dárbbašedje ipmiliid buot eatnama heakka
dáfus, de fertejedje maiddái doalahit buori oktavuođa háldiiguin mat
ledje vuovddis, meahcis, jogas ja mearas. Ovdamearkka dihte ii sáht-
tán lávu dahje goađi cegget summal. Álggos lei dehálaš váruhit ahte
ii šatta háldiid ovdii mat várjalit guovllu. Dat ledje iešheanalaš sivd-
nádusat mat sáhtte lihkadit friddja ja ieža válljet guđiid báikkiid sii há-
liidit várjalit. Jus daiguin bođii gazzalaga, de sáhtii manahit sin buore-
Bárbmolottit sárgojuvvon noaiddi
goavdái/meavrresgárrái.
Guorga sárgojuvvon goavdái.