56 / 98
55
Oaive-gearbmaªis lea gearpmaªgeaπgi ja dat bálkesta dan bajás. Gii
dan oaΩΩu, de ªaddá hui viissis. De ripmet gearbmaªat vaªuhit dan ol-
bmo, ja galgá dat olmmoª golmma dola ∏aπa mannat ovdal go heitet
vaªuheames. Mun lean gullan láddela∏∏ain: go gearpmaª gáskkesta ol-
bmo, de galgá olmmoª, go ∏ázi gávdná, viehkat dohko ∏áhcái ja nahkehit
hávi ∏áhcái; de buorrána. Muhto jus gearpmaª beassá ovdal ∏áhcái (dat
gilvvohallá), de buohccá olmmoª. Muhto jus olmmoª beassá ovdal ∏áh-
cái, de gearpmaª ieª buohccá. [23]
Læstadius muitalii girjjistis sámi mytologiija birra ahte son lei gullan
oallugiid birra geat eaiggádušše dákkár gearpmašgeđggiid, ee. Muo-
nio suohkanbáhppa, muhto son lasiha ahte son ii leat gal goassege
gullan ovttage luonddudutki birra gii diđii dahje sáhtii duođaštit dákkár
geđggiid erenoamáš fámu. Son doaivvui ahte árbevierru gearpmaš-
geđggiin lei juoga maid sápmelaččat ledje oahppan eará álbmogiin,
seammás go son diđii bures maid olbmot lávejedje muitalit dan
mearkkašumis ja buorideaddji fámus buozanvuođaid ja vigiid vuostá.
Sáivo-sarvvis
lei Sáivo-riikka sarvvis man noaiddit sáhtte gohč-
čut boahtit doarrut eará noiddiid bohccuiguin. Dákkár doarrumat eai
lean dušše doarrumat guovtti sarvá gaskka, muhto maiddái noiddiid
iežaset gaskka. Dat sápmelaš gean boazu billista čorvviid doarruma
oktavuođas, buohccá ja sáhttá vaikko jápmit. Læstadius oaivvildii
ahte go dákkár doarrumat galge čađahuvvot, de ledje noaiddit ieža
geat válljejedje albma sarváid iežaset ealuin ja bassindahke daid Sái-
vui. Gávdnojit almmatge maiddái muitalusat mat čájehit ahte Sáivo-
sarvvis livččii leamaš eambbo go dábálaš boazu:
Muhtomin mun ledjen vuot bohccuid geah∏∏ame Fárrenjeakkis ovdalaª
juovllaid. Ledjen eahkedis Ora-Ábbo dálus gáfe vuoªªame alccen. Gov-
dagállo-Elias Anáris lei johtime ráidduin vuolás Reaisavutnii juovlaviin-
ni vieΩΩat. Dat lei maid orustan Ora-Ábbui. De mun go gergen gáfestal-
lamis ja stellejin ieΩan idjii, de mannen bohccuidan lusa. Dohko go boh-
ten, de bohccot nu ballet ahte ruhttet oanehaΩΩii ja de fas jorggihit, ja
mun in dieπe mas dat ballet. De mun fuomáªin ma∫áΩassii stuora ∏uoiv-
vat hearggi bohccuid siste, nu hirpmus stuoris ahte – ja ∏oarvvit nu
stuorrát ahte -, lea∫ggat ∏eabehis ja ávohas sealggis, ∏áppa ruomat vel,
duªªe raddebáddi lea luovus. Muhto vuohtaráipegeah∏en lei stuora
∏ulku. Dan ∏ulkkus ballá ieª ge ja de ruohttá, ja mu bohccot ma∫is. Álg-
gos mun gádden ahte Govdagállo-Eliasa heargi dat lea gaikon ieΩas luo-
vus. Mun viggen dan njoarostit gitta, muhto in mun darvehan.
De álgen mun geah∏∏at dárkileappot dan heargái, ja de mun
fuomáªin ahte dat ii máhte leat albma heargi go dat lea nu hirpmus stuo-
ris. De mun dadjen dasa garraset láhkái ahte: “Don galggat eret mannat
Sarvvis sárgojuvvon goavdái.