60 / 98
59
orrut ja lei álo váraid nalde. Ii lean suohtas leat boazu. Dáinnalágiin
vásihii noaidi buot elliid eallima ja oahpai mot dat ellet. [25]
Davvi-Amerihká indiánaid gaskkas lei hui dábálaš oskut bajimus sivd-
nideaddji ipmilii. Sivdnideaddji ipmilis ledje olu namat daid iešguđetge
álbmogiid gaskkas, muhto dábálaččat gohčoduvvui dušše “áhččin”.
Muhtomin govahalle su beaivvážin, eará háve fas olmmožin, ja muh-
tomin eallin. Shoshoni-indiánaid muitalusain máilmmi šaddama birra
lea sivdnideaddji ipmil sárdnideaddji ja jurddašeaddji gumpe. Son dat
lea mii lea hábmen máilmmi nu ahte doppe sáhttá orrut. Su mielde
lea koyohtagumpe mii ii leat nu čeahppi go gumpe. Koyohtagumpe
govviduvvo dego juogalágán kloavdnan mii ii lihkostuva doaimmaidis-
guin. Dábálaččat son ráhkada dušše moivvi alcces ja earáide. Eará
elliin lea dihto doaibma, ja ledje dávjá dákkár elliidsullasaš fámut
geaidda olbmot rohkadalle go dárbbašedje praktihkalaš veahki. Duš-
še duohta heađis dahje dihto oskkolaš seremoniijaid (omd. beaivváš-
dánssa) oktavuođas rohkadalle bajimus ipmilis veahki. Apache-indiá-
nain lea muitalus dan birra mot eallit muhtomin gilvaledje oaivámuš-
ámmáha nalde. Čájehuvvui ahte ii oktage ealli lean nu fámolaš ahte
sáhtii šaddat olles máilmmi oaivámuššan. Dušše beaivváš, baján ja
seavdnjadas sáhtte ovddidit šattolašvuođa ja eallinmovtta eatnamis,
muhto eai vel sii ge nagodan dan áibbas akto dahkat. Ja nu šadde
lágidit ovttasbarggu gos guhtege oaččui dihto doaimma dan mielde
guđiin báikkiin sii ledje hárjánan vánddardit:
Doloª, doloª áigge boπii goh∏∏un ráππe∏oahkkimii BeaivváΩa dálus
geah∏∏alan dihte gii galggaªii ªaddat oaivámuª. Koyohtagumpe háliidii
oaivámuªªan, nu ahte son maid vulggii dohko. Sii dadje sutnje: “Don
beasat oaivámuªªan jus máhtát dán lohkat,” ja de adde sutnje báberbih-
táΩa. Koyohtagumpe geah∏ai báhpirii ja vikkai buoremus lági mielde
lohkat, muhto áidna maid máhtii dadjat lei “sisi, sisi, sisi”. Dalle dadje
sutnje: “Don oa∏∏ut mannat ávdin meahccái ja doppe sáhtát leat oaivá-
muª.”
De boπii garjá ja háliidii oaivámuªªan. Son lei beakkán ieΩas ro-
mes giela dihte, ja nu dadje ge sutnje ahte son beassá oaivámuªªan jus
máhttá vástidit ieΩas ovddas. Garjá hupmagoπii, muhto áidna maid máh-
tii, lei áππestallat dan maid earát juo ledje dadjan. Dalle sii dadje gar-
jái: “Go juo humat nie, de oa∏∏ut gielat geavahit muorragierragiin.”
De boπii eananroahttu ja háliidii oaivámuªªan. Dat lei hui vuovd-
nái ieΩainis ja oaivvildii ahte son gal ánssáªa dákkár nama. Buohkat
BeaivváΩa dálus boagustedje ja bilkidedje su ii ge oktage háliidan su
oaivámuªªan. De manai eananroahttu olggos ja ∏ohkkii biekka, balvvaid
ja arvvi ja bálkestii daid BeaivváΩa dálu njeaiga. Dasto válddii ªattuid ja