62 / 98
61
Beaivváš ja Mánnu ledje bajimus fámuid searvvis. Dat ráđđe-
jedje almmi balvvaid badjel. Beaivváš lea dievdoipmil ja Mánnu fas
lea nissonipmil. Muhtun muitalusain soai leaba náitalan goabbat
guimmiineaska. Okta muitalus čilge ahte go mánnu ii báitte almmis,
de lea dan dihte go son guoddá bártnis iežas salas. Maiddái Beaiv-
váš váldá muhtomin sudno bártni iežas sallii. Dat lea dalle go lea
beaivvášsevnnjodeapmi. Muhtun eará muitalusas muitaluvvo dan bir-
ra go Beaivváš vulggii bivdui dávgebissuin. Go golai nu guhkes áigi ii
ge lean vuos ollen ruoktot, de vulggii Mánnu ohcat su. Son fertii
mátkkoštit measta 30 beaivvi ovdal go gávnnai Beaivváža. Dat lea
sivva dasa go Beaivváš maŋŋel nai álo johtá almmi rastá ná guhkes
áigodagaid.
Beaivváža ja Mánu lagamus ovttasbargoguoibmi lea Baján,
Almmi várjaleaddji. Sus lei nanu dávgi man buolli njuolat sáhtte billis-
tit vel fámolaččamus borriid ge. Iroquois-álbmot gohčodii Bajána
Hino
, ja su nissonlaš guoibmi lei Arvedávgi. Vaikko Hino dábálaččat
lei olbmuid ustit, de lei dehálaš ahte olbmot eai suhttadan su. Muhtun
muitalusas maid Cherokee-álbmot muitala “olbmá birra guhte náitalii
Bajána oappáin”, lei eamidis hui heittogis dilli isidiin. Danne Baján
suhtai hirbmosit. Álddagas leađggui almmis ja deaivvai olbmá nu
ahte manai galmmas. Go fas čielggai, de doaivvui ahte son lea dušše
oanehaš leamaš mannan galmmas, muhto čájehuvvui go ollii ruoktot
ahte buohkat ledje doivon ahte son lea áigá jápmán. Ja son jámii ge
dušše čieža beaivvi maŋŋel.
Lassin beaivvážii, seavdnjadassii ja elliide leat luonddus muđui
maid várjaleaddjit. Muhtun várjaleaddji- ja veahkkevuoiŋŋat orrot eat-
nan vuolde dahje čázis. Sin bargu lea fuolahit šattuid šaddama, elliid
birgejumi ja hehttet eatnanvuoláš vašálaččaid boahtimis eatnamii.
Dat sáhtte maiddái luoitit luovus guliid jus oaivvildedje ahte olbmot
bivde beare garrasit.
Luonddu várjaleddjiin ledje olu namat. Cherokee-indiánat
gohčodedje daid
yunwi tsunsdi
, “smávvaolbmot”, ja gávdnojedje olu
šlájat:
Geađgeolbmot
ledje bahás olbmot mat álo galge dáguhit man
fámolaččat sii leat. Dáhpáhuvai ahte sii suoládedje olbmománáid. Sii
ledje šaddan bahát danne go olbmot ledje ásaiduvvan sin duovda-
giidda.
Lágerolbmot
liikojedje hárdit ja dájuhit olbmuid. Go omd. mán-
ná boagustišgođii nahkáriid siste, de lei danne go lágerolbmot
čagalduhtte su. Sis lea buorre mokta ja liikojit illudit earáiguin ovttas.
Ja dasto ledje
duopmaolbmot
mat leat buorit ja veahkehit olbmuid.
Muitalusat
Yunwi-tsunsdi
birra gieđahalle golbma dehálaš ášši ealli-
mis: go muitaledje Geađgeolbmuid birra, de lei diehtu ahte lea dehá-
laš doahttalit ja dohkkehit ahte mis leat buohkain vuoigatvuođat ja