64 / 98
63
tus. Dalle sáhtte jorbbodahttit olbmo nu ahte son ii šat diehtán gosa
galggai mannat. Vaikko loahpas deaivvai ge ruoktot, de ii šaddan šat
goassege seammalágán go ovdal. Muitaluvvui ahte muhtomin bohtet
smávvaolbmot viesu lusa ihkku. Olbmot geat leat viesus, gullet sin go
humadit, muhto eai galgga fal mannat olggos. Ja iđđedis sáhtte gort-
nit leat čohkkejuvvon ja giettit láddjejuvvon, dego livčče oallugat bar-
gan veahkkálaga. Jus muhtun almmatge vuolgá olggos, de jápmá.
Go bivdi gávdná juoidá vuovddis, nu go niibbi dahje čeabethearvva,
de galgá dadjat: “Yunwi-tsunsdi, mun háliidivččen dán.” Dat maid
gávdná eatnamis, sáhttá gullat sidjiide, ja jus ii jeara lobi váldit dan,
de dat bálkestit geađggi maŋŋái go vázzát ruovttu guvlui.
Guokte Cherokee-nieidda láviiga váccaªit vuovddis muhtun dievás dop-
pe lahka gos oruiga. Nuppi nieidda eadni várrii sudno dávjá mannamis
muhtun dihto báikái vuovddis. Eadni logai ahte dat lea imaªlaª ja vára-
laª báiki. Dát lobihis báiki lei juste dievá bajábealde nieiddaid ruovttu
lahka.
Muhtun beaivve fuomáªeigga nieidda guovttos ahte soai háliideaba
oaidnit dán erenoam᪠báikki ja gávnnahit mii dainna lei nu imaªlaª.
Soai vácciiga dievá badjel ja gávnnaiga bálgáΩa mii ∏uovui joga. Dan
mielde soai vázzáiga. Veah᪠dobbeleappos oinniiga muhtun muoraid
maid gierragat ledje ∏adnojuvvon oktii dego goaπádassan. Soai
∏ák∫aleigga sisa ja fuomáªeigga ahte muhtun dahje juoga lei gaikon eret
buot ªattuid eatnamis. Eatnamii ledje bordojuvvon smávva geaπge-
gubaΩat. Dat ledje bordojuvvon nu ahte muittuhedje bustávaid, muhto
visot geaπggit ledje biddjon veah᪠botnjut. Nieiddat oaivvildeigga ahte
dáppe gal ferte muhtun orrut ja doapmaleigga olggos ja viehkaleigga
eret. Veah᪠dobbeleappos oinniiga unna ádjáΩa, veah᪠badjelaª meh-
terbeali guhkki. Son lei ∏áhppesvarat, ja sus ledje guhkes vilges skávΩΩát
ja guhkes vilges vuovttat. Son boagustii sudnuide, dego liv∏∏ii diehtán
ahte soai leaba leamaª su ruovttus.
Nieiddat viegaiga ruoktot nu johtilit go nagodeigga. Nuppi nieidda
eadni lei olgun ∏uoΩΩume ja oinnii sudno boahtime, ja son árvidii gos
soai leigga leamaª. Son válddii nieidda guovtto sisa ja vettii sudno sier-
ra, buohkain eret, ∏ieΩa beaivvi. Son buvttii sudnuide biepmu, muhto ii
suovvan ovttage oaidnit sudno danne go leigga leamaª oktavuoπas
Yunwi-tsunsdiin, smávvaálbmogiin. [27]