69 / 98
68
lei dego seavlli hápmi ja dan siste ledje dievva smávva govvádusat: bos-
sut, le∫gejuvvon bohccot ja sabehat ja vel unna fatnasaª nai mas ledje
áirrut, buot ledje reaiddut maid neavri geavahiv∏∏ii fievrun, duoddariid
badjel ja vumiid mielde ja ∏iek∫alis mearaid badjel. Ma∫∫el go son lei
noaiddástallan ja dánson dáinna rusttegiin, de son gah∏ai, olles rumaª
lei ∏áhppat dego ∏áhppes olbmo rumaª, ja son ªliivvidii dego liv∏∏ii áib-
bas mielahuvvan. Fáhkkestaga rágádii son seammás go ∏oavji luoddanii
ja vuoig∫a guπii su. De jerre sii muhtun earás gii máhtii dákkár noaide-
goansttaid, ahte mii lei geavvan dáinna guoktáin. Dasto dát nubbi maid
noaiddástallagoπii seammaládje, muhto boaπus ªattai áibbas eará; das-
go dán háve eamit lihkai, dearvvaª ja ollis, muhto jápmán noaidi bisui
jábmin, ja dat lei dáhpáhuvvan dáinnalágiin, ∏ilgii nubbi: noaiddi noi-
dodat lei nuppástuvvan bossun, ja go dat mearihis leavttuin manai jávrri
mielde, de dáhpedorpmis deaivvadii vaªálaªnoidodagain mii lei nuppá-
stuvvan ∏ohka sággin. Dát sákkit ledje ∏ihkkojuvvon jávrrebodnái, ja
dasto dat ∏uoggasedje dan noidodaga ∏oavjái mii lei boahtán ovddal –
dat lei juo ∏ielggas ma∫∫el go oidne noaiddi ruovttus. [28]
“Unna gáráš” mii namuhuvvo teavsttas, dáiddii leat noaiddi goavddis.
Čuožžu ahte dan siste ledje dievva smávva govvádusat. Čálli ii dáid-
de ieš leamaš oaidnime mii dáhpáhuvai ja čálii muitalusa dan mielde
maid earáin lei gullan. Dat soaitá dagahan boasttu ipmárdusaid, das-
go govvádusat ledje vissásit dat govvosat mat ledje sárgojuvvon
goavdái. Go noaidi dearpá goavdá, de son šaddá dego juogalágán
gárrenvuhtii ja veallána láhttái dego livččii galmmas mannan. Dalle
son sádde iežas
friddjasielu
mátkái. Jurdda lea ahte olbmos leat
guokte sielu, okta siellu mii gullá vuoiŋŋahahkii ja nubbi siellu mii gul-
lá rupmašii (dákteriggái). Lea vuosttaš siellu mainna sáhttá mátkkoš-
tit, dasgo dat lea friddja ii ge leat čadnon rupmašii. Muhto noaidi ii
leat várrogas ii ge oainne dan vašálačča mii lea jávrebotnis gos su
friddjasiellu johtá muhtun
Sáivo-guoli
vehkiin, mii dán oktavuođas lea
bossu. Noaiddi friddjasiellu boahtá čohka sákki vuostá maid su
vašálaš lea bidjan dohko su dihte, ja danne son massá heakkas.
Nubbi noaidi lei čeahpit ja garvvii váralašvuođa, ja dainnalágiin son
nagodii gádjut nissona ja viežžat su ruovttoluotta eallimii.
Dáččat atne noaiddi dakkárin mii geaidá, ja noaiddi doaimma
fas atne imašlaš geaidingoanstan. Johttiskuvlla oahpaheaddji Isaac
Olsen gii orui Nuorta-Finnmárkkus 1700-logu álggugeahčen, muitala
ahte sápmelaččat ieža atne sihke noaiddi ja su bálvalusaid hui árv-
vus:
Go noaidi boahtá sápmela∏∏aid orrunbáikkiide, de sii bohtet su ovddal
ja bovdejit su sisa ja addet sutnje buoremus saji. Ii oktage galgga su lah-