74 / 98
73
alcces lihku ja riggodaga gácciin dalle go sii vuohččan gallededje su.
Dan son livččii berren dahkat, dadje olbmot, danne go maŋŋel lea
beare maŋŋit. Zare ja su sohka bisso danne geafin agibeaivve ja
maŋŋel muitaledje muitalusaid buohkaid birra geaid son gottii
noaidevuođainis. Go noaidegáccit ledje válljen alcceseaset bálvvá,
de sus ii lean rievtti mielde mihkkege dadjamušaid. Lei váttis beassat
sin gáibádusain, ja dasto čuovui lossa ja váttis oahpahallanáigi.
Goavdá birra
Vaikko noaidi sáhtii šaddat gievra ja jierbmái gácciid vehkiin, de elle
gáccit almmatge iežaset eallima. Muhtomin sáhtte sii čađahit áššiid
almmá noaiddi dieđu haga. Muhtun noaiddis, Ole Peder Nixsønis, lei
nieida guhte náitalii muhtumiin geasa áhčči ii liikon. Gáccit geat dov-
de su dáhtu ja ahte son lei suhttan nieidasis, manne dasto ja godde
nieidda almmá áhči dieđu haga. Easka dalle go gáccit bohte áhči
lusa njálmmit varranaga ja muitaledje ahte dál sii leat dahkan dan
maid son lei jurddašan, de ipmirdii áhčči makkár fápmu sis lea. Son
gáđai maŋŋel go ledje goddán su, muhto vaikko son lei noaidi, de
son ii álo birgen gácciiguin. Dattetge oallugat ohcaledje gácciid veah-
ki danne go de sii háhket alcceseaset árvvu ja balolašvuođa earáin,
ja danne go gáccit sáhtte sin veahkehit riggut ja oažžut olu fámu. Sii
guđet biehttaledje gácciid bálvalusaid, ráŋggáštuvve garrasit gáccii-
de. Danne eai duostan álo hilgut sin fámu guhkit áiggi vuollái. Dábá-
laččat geavai nu ahte fertejedje dohkkehit sin bálvalusaid, dáhtto dal
dan dahje eai.
Ole Olssøn lei muhtun olbmá namma gii riegádii Lágesvuonas
1689:s. Son gulai dovddus noaidesohkii mas ledje nu garra fámut
ahte sáhtte vázzit čázis liikka go goike eatnamis. Lágesvuona sáp-
melaččat muitaledje máttuideaset birra ahte sii ledje nu fámolaččat
ahte go galge vuolgit guolástit, de sii válde dušše moadde skálu miel-
de ja manne guolásteddjiid lusa geat aitto ledje boahtán gáddái
iežaset fatnasiiguin ja bivde sis vuoššanguoli. Ii oktage duostan
biehttalit addimis sidjiide maidege, danne go jus dan dahke, de bohte
bivdorusttegat darvánit mearabodnái nuppes go vulge bivdui ja dain-
nalágiin masse buot mii leaččai. Go dasto ollejedje ruoktot, de gávd-
ne gártni oktan ruovdegeđggiin ja sevttiin gitta viessoseainnis, ja dal-
le sii ohppe addit vuoššanguoli eaktodáhtolaččat. Go gáccit bohte
Ole Olssøna lusa 1709:s ja dáhtto sutnje oahpahit noaidevuođa
seammaládje go su máttut ledje oahppan dan, de son biehttalii dan-
ne go dat lei dagahan ahte oallugat su máttuin ledje eallinaga jávka-
duvvon maŋážassii danne go doaimmahedje goansttaideaset. Gáccit