![Show Menu](styles/mobile-menu.png)
![Page Background](./../common/page-substrates/page0076.png)
75
lohke dasto ahte lei váivi go Ipmil válddii sin ja doalvvui sin ruoktot,
dasgo dat goansta gullá ipmilii, ja jus Ipmil viežžá sin alccesis bálván
ja ustibin, de ii leat dat mihkkege ipmašiid. Dasto áitigohte gáccit su
ja lohke ahte son berre čuovvut iežas máttuid luottaid, ja sii lohpide-
dje sutnje ahte sii bohtet givssidit ja biinnidit su jámas ja váldit su
oalát eret jus son ii fuollan sin oahpa. Ole dattetge ii viššan gullat ge
sin, ja maŋŋel son dego dájáskii ja áiggui goddit buot olbmuid geaid
oinnii. Ii lean ávki čatnat su gitta ge, dasgo eai lean báttit eai ge oarat
mat nagodedje su veaddit, ja olbmot eai diehtán maid galge dahkat.
Seamma áigge lei boahtán eará sápmelaš lulde Deanuvutnii.
Son lei fámolaš noaidi ja sus ledje goavddis ja reaiddut mielde. Ol-
bmot bivde dán olbmá boahtit ja veahkehit bártni noaidevuođainis
mávssu ovddas. Dan son dagai ja noaidugođii. Dasto bivddii son
oažžut álddu, ja dán son oaffarušai bárdnái guhte dearvvašnuvai
noaiddi goansttaid vehkiin. Máksun oaččui son veaháš ruđa ja nieste-
bohccuid, ja vulggii dasto luksa. Bárdni bisui dearvvašin birrasiid jagi,
muhto de bohte gáccit ruovttoluotta ja bivde su ođđasit váldit vuostá
iežaset oahpa. Go son fas biehttalii danne go oaivvidii ahte dákkár
oahppu mielddisbuktá beare olu bárttiid ja váralašvuođaid, de lohpi-
dedje gáccit sutnje ahte sii áigot givssidit ja biinnidit su garrasit das-
sážii go jápmá. Bárdni fas dájáskii ja olbmot šadde bearráigeahččat
su ija beaivvi vai son ii gottáše olbmuid ja viehkalivčče meahccái.
Vuosttaª geardde go gáccit ilbmudedje, de ledje sii ∏ábbát gárvodan,
muhto ma∫∫el go son buohccái, de ilbmudedje bártni ovdii guoli, gump-
pe, guovΩΩa ja olu earálágán elliid hámis. Sii dahkaludde ahte áigot god-
dit ja borrat su, muhto son dovddastii ieª ahte neavri lei lohkan ahte sii
eai sáhte jávkadit su danne go son doalahii ieΩas risttalaª oskkus. Bea-
raª ii diehtán maid galggai dahkat. Eai eará ge noaiddit nagodan veah-
kehit su. Ii vel báikkálaª báhpa ovddasrohkos girkus ábuhan. Isaac Ol-
sen oaivvildii ahte báhpa rohkosat eai ábuhan danne go bearaª ii gárron
báhppii muitalit mas buozanvuohta boπii. Muhto de sii gulastedje báhpa
Ludvig Christian Paus birra ¢áhcesullos ja ahte sus lei dakkár máhttu
mii sáhtii leat ávkin dákkár bárttiid oktavuoπas. Sii válde bártni mielde
¢áhcesullui juovllaid áigge 1710 ja bivde báhpa veahkehit bártni ieΩas
rohkosiid bokte Ipmilii. Ii báhppa ge beassan diehtit duohta siva bártni
buozanvuoπa birra ja danne ii sáhttán son ge su buoridit áibbas, muhto
son dearvvaªnuvai goitge veaháª. Ma∫∫el boπii Isaac Olsen ieª dán
bearraªa lusa gos beasai gullat ᪪i birra. Son dáguhii sidjiide man va-
hát lei go eai lean muitalan báhppii buozanvuoπa duohta siva birra. Sii
doahttaledje su rávvagiid ja bivde Olsena vuolgit báhpa lusa ja muitalit
buot dasgo sii ieΩa eai máhttán dárogiela nu bures ahte liv∏∏e sáhttán
dahkat dan. Ja Olsen dagai nu, ja go báhppa lei gullan buozanvuoπa
Goavddesšlájat.