82 / 98
81
Bassi áiggi áittardeaddjit
Muhtun goavdáin (erenoamážit oarjelsámi) leat sárgojuvvon golbma
olbmosullasaš hámi, maid gohčodit
Áilegas olmmájin
, “bassebeai-
olmmájin”. Sii áittardit bassi áiggi ja goavdá govain ledje sii
beaivváža suotnariid nalde. Jus omd. áigu mearridit guđe beaivvi oaf-
far galggai addot, de dát bassebeaiolbmát mearridedje dan. Go noai-
di dearppai goavdá, de riekkis man lei bidjan goavdá gasku, sirdásii
goavdá sparaidemiid mielde ja jus dat bisánii ovtta dán golmma ol-
bmá bokte, de dihte goas oaffaruššat galge. Okta hálddašii sotna-
beaivvi ja nuppit fas lávvordaga ja bearjadaga. Jus riekkis bisánii
lávvordatbeaivvi bassebeaiolbmá bokte, de galggai oaffaruššan leat
lávvordaga. Soames dagut gulle dihto beivviide. Lávvordagaid ii gal-
gan omd. muoraid čuollat, go de gal loavkašuhtášii dan beaivvi áittar-
deaddji. Sotnabeaivi ges lei buorre bivdobeaivi, go dasa gal “sotna-
beaiolmmái” liikui. Lea maiddái muitaluvvon ahte bassebeaiolbmát
fuolahedje olbmuid rohkosiid bajit fámuide, nugo Dierbmái ja Bieg-
gagállái. Finnmárkkus lei duorastat erenoamážit Dierbmá beaivi.
Risttalašvuohta dáiddii sakka báidnán govvádusa bassebeaiol-
bmáid birra. Go Isaac Olsen bođii Nuorta-Finnmárkui 1700-logu álg-
gus, fuomášii son ahte doppe ledje sámiin katolalaš fástoriemuid sul-
lasaš vierut buot girkolaš basiid oktavuođas. Okta fástu gulai
erenoamažit nissonolbmuide: Juohke Márjjabeairuohta (eahkeda ov-
dal Márjjabeaimeassu njukčamánu 25. beaivvi) dolle smávvamánná-
nissonat fásttu vai mánát šatteše gievrrat, dearvašat ja jierbmát. Ná
muitaluvvui Isaac Olsenii dan birra manne sii dollet fásttu: “ Ipmil lea
ieš doallan fásttu ja lea gohččon dan dahkat, ja Márjá lea maiddái
doallan fásttu dáid muttuid, ii ge leat máistán bierggu dahje biergo-
borramuša, muhto borran dušše goike biepmu, ja nu galget sii maid-
dái dahkat: eai borrat bierggu dahje vuššon biergoborramuša, dieid
áiggiid, go nu leat sin dološ máttut cealkán ja gohččon sin, ja nu leat
sin ovdalaš viisát gohččon, geat dihte mot buot galggai leat.”
Nu šadde beassebeaiolbmát maiddái girkolaš basiid áittar-
deaddjin, omd. juovlabasiid. Dalle galge olbmot gul várrogasat feret,
eai dárbbašmeahttumit riedjat, eai ge dárbbuhemet olggos mannat.
Galge eandalii stellet čáhcelihti uvssa dahje uvssoha lahka ja šillju
galggai leat čorgejuvvon. Muitaluvvui ahte juovlabasiid olbmát (muh-
tun muitalusain gohčoduvvojedje stállun) bohtet olbmuid lusa juovla-
ija sáhpánráidduin. Jus dat dolvot biergo- dahje suoidneguorpmi
báikkis, de soamis dan báikkis jápmá, muhto jus sii buktet guorpmi
dállui, de dat lei lihku mearkan sidjiide geat das ásset.