55 / 98
54
Guolit sárgojuvvon noaiddi goavdái.
Sáivo-guolli
dahje
Sái-
vo-gearpmaš
sáhtii leat stuoris
dahje unni, dat vulggii das man
olu fápmu dan olbmos lei geas dák-
kár bassi eallit ledje veahkkin. Bassi
guolit galge leat noaiddi riidenvuojánat.
Dainna sáhtii noaidi mátkkoštit jábmiidriikii
bivdin dihte sis veahki. Dáhpáhuvvá ahte Sáivo-
guolli lea mielde goavdá sárgosiin. Goavdás dás badjeleap-
pos leat dat sárgojuvvon nr. 45 (gč. s. 40). Sáivo-guolli gullá dávjá
muhtun Sáivo-jávrái. Dákkár jávrriin navde leat guokte botni danne
go botnis ledje čiekŋalis ráiggit gos bođii čáhci bajás. Go dákkár jávr-
riin galggai guolástit, de ledje olu njuolggadusat maid fertii doallat
danne go doppe ledje hui árgges guolit. Galggai mannat olggos lávu
bassi báikki, boaššu, bokte, ja go bođii ruovttoluotta guliiguin, de
galggai guliid bajidit lávvui seamma ráigge. Dušše dievddut besse
guolástit Sáivo-jávrris, ja bivddidettiin galggai leat áibbas jávohaga.
Ráisajávrri davvelis lea okta jávri mii goh∏oduvvo Reahpenjávrin. Dat
lea dakkár mas leat guokte botni. Go goalki lea, de oidnojit guolit bák-
∫ame hirbmadit, ja go olmmoª vuolgá suhkat dan jávrái, de mannet dat
guolit dan reahpena sisa. De olmmoª oaidná go mannet, duªªe beahce-
hat oidnojit go mannet vulos. Go muora coggá dohko, de ii gullo bodni,
ja go fierpmi bidjá dan jávrái, de eai darván guolit ovdal go jándor
geaΩis, ja go nuohti suohppu, de galgá nuohtti orrut jándora ovdal go
geassigoahtá. De galgá geassit nu johtilit go vejolaª lea, vai eai háhppet
mannat vulos daidda reahpeniidda. [22]
Sáivo-gearbmašiid birra lohke ahte gearpmaščorragis sáhtii leat
“gearpmašgonagas”. Dat lei stuorát go eará gearbmašat ja das lei
vilges geađgi njálmmis maid bálkestii áibmui ja maid dustii fas njálm-
miin. Dat olmmoš guhte nagodii darvehit dákkár geađggi, oaččui buo-
rideaddji fámuid ja olu sávaldagat ollašuvve.
Sáivogearpmaš sárgojuvvon lullisá-
mi goavdái. Geahča goavdá s. 40!