36 / 46
Dávddat
Masá buot dávddat maid mánát ožžot,
buorránit ieža. Eatnat dávddat bohtet
virusiin ja baktearain maid iktiseallat ja
hoaidiseallat áiddastahttet.
71
Dat dárbbašit
veaháš áiggi, ja olmmoš lea buozas muhtin
beivviid.
Mánná sáhttá máŋgga láhkai dovdat mo
son lea buohcci.
Nuorvvu
Buot mánát leat nurvos máŋgii jahkái, ja
dávjjit dálvet go geasset. Nuorvvu boahtá go
muhtinlágan virus beassá vuoiŋŋaide ja dahká
dávdda. Leat máŋggalágan virusat mat dahket
nurvo. Don snuolggistat ja soaittát oažžut
čottabákčasa, du gosaha ja bealjit ja nierat leat
rašit.
Rumaš áiddastahttá nurvo, nu ahte dávda
váidu
72
ja nohká. Juos njunni oalát dahppasa,
73
de sáhttá njunnecirgganas ábuhit. Dábálaččat
olmmoš ii buohccá hirbmasit go lea nurvos.
Juos orru nuorvvu bahkkemin, de sáhttá borrat
liige C-vitamiinnaid muhtin beivviid. Ja sáhttá
gulaskuddat leat
go earáin buorit
neavvagat.
.
Bealljecirggohat
Eatnat mánát ožžot bealljecirggohaga go leat nurvos. Dávjá lea dušše raššivuohta
mii boahtá nurvos, muhto muhtimin boahtá bávččas baktearain mat leat beassan
ja giddanan unna oarážii,
74
mii manná bajimusas njielus gaskabealljái. Dalle
dievvá siedja bealljecuocca
75
siskkabeallái ja
deaddá bealljecuocca vuostá, ja dat lea hui
gujis.
76
Dát sáhttá buorránit iešalddes,
muhto dávjá dárbbaša rumaš veaháš
veahki goddit baktearaid amas beallji bávččastit nu guhká.
Dakkár baktearagoddindálkasiid oaččut doaktáris. Seammás
sáhttá njunnespráija atnit vai manahat njillui bissu
rabas. Dávjá bávččastit bealjit nu sakka ahte
dárbbaša velá veaháš dálkasa mii váiduda
cirggohaga. Ja muhtimin luoddana
bealljecuozza dasgo siedja deaddá
siskkil cuocca vuostá. Go dat
dáhpáhuvvá, de nohká bávččas
71
Áiddastahttit lea dávdda bissehit.
72
Váidut lea uhccánit eambbo ja eambbo.
73
Dahppasit lea go ráigi giddana dahje deahtásmuvvá.
74
Oarri lea dego jođas dahje kanála rupmašis.
75
Bealljecuocca sáhttá maiddái lohkat spažacuozzan.
76
Gujis lea go hirbmasit bávččaga dahje bávččasta.