11 / 46
11
– Amma dovddat man buorre lea, go mun njávkkadan
du sealggi, jotkkii áhčči. – Buot olbmuid mielas lea
dat buorre dovdu, go vel áhčit ja eatnit ge liikojit
oažžut áváid ja buorrestagaid, ja gullat ahte muhtin
olmmoš lea buot buoremus aiddo fal sidjiide. – Giibat
dudnuide etniin lea buot buoremus? – Moai letne
etniin buot buoremusat goabbat guoibmáseame.
Soaitá orrut veaháš ártet, go it šatta oaidnit munno
etniin go letne buorit nubbi nubbái, dajai áhčči
jaskadit. – Muhto dan moai gal letne – dávjá – ja várra
eanemusat eahkedis go don leat oađđimin. Dalle
veallájetne bálddalaga ja háleštetne áššiin mat leat ahkidat ja váivvit, ja áššiin mat leat hávskkit ja suohttasat. Ja de
buorránadde, cummástalle ja njávkkadalle. Muhtimin lea liigebuorre, ja dalle soite vel eambbo dahkat – dakkára mii
ollesolbmuid mielas lea liigebuorre.
– Na, ja dat lea ahte mun cokkan iežan cihpa dan unna ráiggážii mii lea eatni cinná duohken. Áhčči dadjalii dan
hoahpus ja geahčai áibmui. –Ja doppe siste lea mu cihppa garas, muhto datte lea doppe linis ja hui, hui njálgga. Áhčis
ledje ruvssodan muođut, muhto son orui leamen ilus.
-Dat ii leat duohta! Olgen geahčai eardašuvvamiin
5
áhččái. – Ii oktage bargga diekkár fasttiid! Áhčči
bohkosii. – Juo, dan moai gal dahke dávjá go dat lea nu buorre ja hávski ja mielamiel, ja veaháš
vel somá. Buot olbmot ja eallit dahket dan. Nu rasset ovdal go mánát šaddet, ovdal go áhči
siepman suddá oktii eatni maniin. Amma muittát čurrohiid lássalávddis ja reappáid mearas
maid oinniime duvle geasset.
Olgen smiehtastii. – Juo, muhto dathan lei dan dihtii vai čivget. – M-m, dajai áhčči,
– eallit dahket dan čivgan dihtii, muhto olbmot dahket dan dávjá danne go lea nu
buorre. Olgen dárkui
6
áhči. – Naba mun dasto? Áhčči čohkkedii vuohkkaseappot
stullui, rokkai lubmaliinni ja sihkui gállus ja smiehtastii.
– Moai etniin oainnat gávnnadeimme ja hálešteimme hirbmat olu
ovttas. Moai váccašeimme guhkes mátkkiid ja dagaime olu suohttasiid ovttas, ja ráhkásmuvaime.
Mun jurddašin aivve eatnát birra ja son jurddašii fas aivve mu birra. Ean orron oppa vázzinmin ge
eatnama alde, muhto girddašeamen áimmus.
– Duođasgo? Olgen govahalai dan.
– I i fal duođas, muhto dovdui nu. – Dasto moai fárriime dán dállui, osttiime stohpogálvvuid ja
njávkkadalaime dávjá, oainnat sáhttá vellestit ovttas almmá oaččokeahttá mánáid. De leimme
muhtin liegga geasseeahkeda velohallamin seaŋggas ja guldaleamen buot jienaid. Biillaid, biekka
ja hiljes geassesavdda. Ii goabbáge munnos jienádan maidege. Dalle eadni jorgalii mu vuostá ja
geahčai munnje guhká ja de dajai: – Galgego moai ráhkadit iežame máná?
Mun ilosmuvven sakkarat, go danhan ledjen munge guhká háliidan. Ja de dan seaŋggas, čáppa
geasseeahkeda, vealláime moai etniin ja ráhkadeimme du. Mun cirgalin olu
siepmaniid eatni sisa, ja doppe siste suttai okta daid siepmaniin oktii su unna
manážiin. Ja dalle šaddet don. Dalle ledjet don olu unnit go rievdnooaivi,
muhto goitge ledjet don. Dasto don šaddagohtet goaŧus
7
ja riegádit, ja dál
don šattat stuorábun ja stuorábun.
Áhčči jaskkodii, njávkkastii Olgena vuovttaid suorpmaiguin ja šuohkihii. Olgen
čeasai sivvadit eret áhči askkis, ja šloahtalii oađđinlatnjii. Doppe son čuoččui
guhká ja geahčai dan seŋgii gos aiddo son lei ráhkaduvvon.
5
Eardašuvvat lea veaháš suhtihit.
6
Dárkot lea geahččat dahje áicat dárkilit
.
7
Goaŧŧu lea dego goahti dahje goahtu (ruoktu) gos mánná šaddá eatni čoavjjis dassážii go riegáda.