40 / 98
39
Sátni šamána boahtá nuorta-sibirijálaš sánis,
šaman
, ja dat lak-
tasa verbii “oaidnit”. Šamána, dahje noaidi, lea dakkár olmmoš mii
“oaidná” eambbo go earát, dakkár mii oaidná dan mii earáide lea
čihkkojuvvon, juogo danne go lea vássanáiggis, dálááiggis dahje
boahtteáiggis, dahje eará máilmmiin juogo min bajábealde dahje
vuolábealde, ja maid ráđđejit dakkár fámut maiguin olbmot sáhttet
oažžut oktavuođa.
Šamanisma čađahuvvui máŋggaládje.
Noaidi
lei sápmelaččaid
šamána. Doloža rájes leat sámi servodagas leamaš máŋggat buore-
muddui iešheanalaš báikkálaš servodagat,
siiddat
.
Siida
lei sohkii
guoskevaš oktasašvuohta dihto guovllu siskkobealde gos ovttas ávk-
kástalle luondduriggodagaiguin.
Siidda
miellahtuid gaskkas lei noaid-
dis erenoamáš sadji danne go sus lei ovddasvástádus ásahit buriid
oktavuođaid fámuiguin mat váikkuhedje
siidda
eallimii. Fámuid orrun-
báikkit ledje dihto guovlluin luonddus: váriin, jávrriin, jogain, geđggiin
ja muorain. Muhtomin dagahedje fámut váttisvuođaid siidda eallimii.
Noaiddi bargu lei gávnnahit gos váttisvuođat bohtet, nu ahte sáhtii
álggahit dárbbašlaš eastadandoaimmaid. Váttisvuohta sáhtii leat
buozanvuohta olbmuid dahje elliid gaskkas, váilevaš bivdolihkku, vá-
ralaš luonddufámut dahje láhppon olbmot, bohccot ja diŋggat. Barg-
gu ovddas oaččui noaidi bálkká maid son ieš čohkkii. Su atne hui árv-
vus su máhtuid geažil, muhto sus maiddái balle danne go sáhtii da-
gahit bártti jus suhtai. Mielddisbuvttii stuora ovddasvástádusa leat
noaidi. Son geatnegahtii iežas galledit sin geat dárbbašedje su veah-
ki. Dat ahte bargat oskkolaš “áššedovdin” lei okta dehálaš oassi su
barggus, muhto ii lean áidna. Son lei maiddái juogalágán “kultur-
hálddašeaddji”, dakkár mii galggai fuolahit ahte dološ árbevierut jot-
kojuvvojit, ja son oahpahii earáide dáid árbevieruid birra.
Dehálaš oasit šamanisttalaš oskkus lea bassi báikkiid ja dávvi-
riid bálvaleapmi, ja oaffarseremoniijat mat gusket bivdui. Alimus fá-
mut gáibidedje oaffaruššamiid dihto oktavuođin, muhto oaffardaguid
viidodat lea rievddadan. Inuihtat leat omd. oaffaruššan unnit go Sibiri-
já-guovllu álbmogat. Sámi guovlluin oaffarušše dávjá dan dihte ahte
galge duođaštit oktasašvuođa ráđđejeaddji fámuguin. Muhtomin
čađahuvvui oaffaruššan álkes vugiin, nu go omd. leikejedje veaháš
borramuša dahje juhkamuša eatnamii, muhto sáhtte maiddái oaffa-
ruššat elliid dihto báikkiin váttis ja viiddis rituálaid bokte. Diŋggat leat
maid dávjá geavahuvvon oaffarskeaŋkan, erenoamážit divrras metál-
lat, muhto maiddái dábálaš diŋggat nu go duhpát ja buolliviidni. Oaf-
farbáikkit válljejuvvojedje dávjá danne go ledje erenoamážat oaidnit,
omd. alla aktonas ráhpesbávttit, duolba geađggit, baskkes ávžžit
dahje rágut geđggiin. Oaffarskeaŋkkat galge álo beassat ráfis orrut.