42 / 98
41
Luondduipmiliid birra
Mišuneara Knud Leem lea girjjistis
Finnmarkens Lapper
1767:s alm-
muhan dokumentta maid lei ožžon eará mišunearain. Dat dáidá vuol-
gán mišuvnna váldojođiheaddjis, Thomas von Westenis, dahje dan
mišunearabirrasis mas lei lagas ovttasbargu suinna dan áiggis go
son elii (j. 1727). Dokumenta geassá čoahkkái dan mot mišunearat
ipmirdedje sámi ipmiliid birra ja dan duohtavuođaipmárdusa birra
maid sii oaivvildedje sápmelaččain lei dan áigge. Dá lea oanehis
oasáš:
Sápmelaččat oaivvildedje ahte ipmilat ledje máŋgga sajis:
1. Muhtumat leat allagasas nástealmmis.
2. Muhtumat leat vuolleleappos áimmus.
3. Muhtumat let eatnamis.
4. Muhtumat leat eatnangierraga vuolde.
5. Muhtumat leat čiekŋalasas eatnamis.
Dain ipmiliin mat leat buot bajimusas nástealmmis, lea
Radien
(lullisámegiel namahus, davvisámegillii Ráđđejeaddji, doaim.
mearkkašupmi) deháleamos ipmil, muhto lea go son juohke sajes
vai orru go dušše ovtta báikkis, dan ii dieđe. Muhto sápmelaččat
eai leat goassege dovdan dan duohta Ipmila
Radien
namahusain,
man oaidná das go sápmelaččain lea leamaš (man birra lea isso-
ras hupmat) duohta Ipmil sárgojuvvon goavdáide
Radien
báldii.
Dát
Radien
galgá veahkehit dakkár áššiin nu go addit lihku bohc-
cuide, erenoamážit go ipmirduvvo
Zhioaarve-Radien
(Čoarve-
Ráđđejeaddji) mii lea dat ipmil mii orru bajimusas nástealmmis,
muhto vuolábealde ieš
Radien
. Muđui eai leat buot sápmelaččat
mat earuhit
Radiena
ja bohccuid
Zhioaarve-Radien
. Dábálaččat
lohket ahte oaffarskeaŋka lei
Radienii
danne go eai dovdda eará
go
Radien
. Muhto
Radien
deháleamos doaibma lei sáddet
Vuoiŋŋa olbmuid sahkaneapmái goŧŧui. Dát vuoigŋa boahtá
Mát-
taráhkkái
, guhte dakkaviđe addá dan nieidasis
Sáráhkkái
, mii dik-
tá oačči šaddat Vuoiŋŋas dassážii go šaddá dievaslaš ohkin. Ra-
dien galgá maiddái váldit jábmiid iežas lusa go leat leamaš muh-
tun áiggi Jábmiidriikkas mii lea eatnan vuolde. Muhto sii guđet
jeagomeahttunvuođa geažil bohtet
Rota
(Rohttu) riikii mii lea
čiekŋalasas eatnan vuolde, eai ge Jábmiidriikii, eai beasa Radie-
na lusa, muhto galget agibeaivvi giksašuvvat
Rota
luhtte. [14]