30 / 98
29
fas bohccuid. Bohccot ledje ain oalle falit, muhto dat ii vuoig∫an ªat nu
geahppasit ja olbmot jokse daid ja besse goddit daid. Dasto ásaiduvai
boares áhkku bohccuid lusa ja goh∏oduvvui dan rájes tugtut igfiat, “son
guhte orru bohccuid luhtte”. [12]
Ahte lei nissonolmmoš mii sivdnidii bohcco ja maiddái ásaiduvai sin
lusa, sáhttá leat doaba jurdagii maid dávjá oaidnit álbmogiin mat ellet
bivdoservodagain: ahte buot elliin leat sierra
várjaleaddjit
. Muhtun
báikkiin oaidnit omd. jurdaga ahte gávdno “elliid hearrá”:
Toornaars-
suk
(Ruonáeanan) dahje
Torngarsuaq
(Labrador). Jurdda elliid hear-
rá birra lea erenoamáš dehálaš bivdorituálaid oktavuođas. Dábálaš
ipmárdus lea leamaš ahte ealli addá iežas olbmui. Vai dat galgá
dáhpáhuvvat, de ferte olmmoš vuos ásahit buori oktavuođa ealli vár-
jaleddjiin. Lea noaidi mii máhttá buoremusat dákkár áššiid danne go
sus lea eanemus hárjáneapmi ja máhttu oažžut oktavuođa čiegus fá-
muiguin, muhto lea maiddái dehálaš ahte earát ellet riekta nu ahte
eai šatta soabatmeahttunvuođat daiguin fámuiguin mat ráđđejit
sálašelliid badjel. Mot galgat eallit ja makkár njuolggadusaid galgat
doahttalit, gaskkustuvvo muitalusain mat bivdodiliid konkrehtalaš ov-
damearkkaiguin čájehit mot berre láhttet ja makkár guottut sáhttet da-
gahit eallima ovdii:
Muhtomin lei náittosbárra mii elii bivdduin. Isit lei ∏eahpes bivdi ja got-
tii olu bohccuid. Muhtomin lávii son njuorjjuid bivdit, ja son lei liikka
∏eahpes bivdoolmmái eatnamis go meara nalde. Go eamit ráhkadii biep-
mu, de váruhii son álo ahte ii mihkkege bálkás. Son vie∏∏ai álo dan maid
isit lei bivdán ja ráhkadii das borramuªa dan rievttes vugiin, ja son muit-
tii álo addit ∏ázi mearraelliide maid isit lei bivdán, giittosin go lei suov-
van su goddit sin. Isit ii goddán eambbo go dan maid dárbbaªeigga, ja
soai eliiga lihkola∏∏at ovttas.
Muhtun jagi guπiiga bárra ieΩaska gili ja ásaiduvaiga guhkás eret
olbmuin muhtun báikái gos ii oktage lean orron guhkes áigái. Muhtun
áiggi geah∏en váibaluvai eamit garra barggus. ¢uoikkat givssidedje su ii
ge son ªat áibbaªan geassái. Son sávai ahte isit ii galggaªe bivddus
oaΩΩut maidege danne go son lei dolkan ráhkadeames biepmu. Muhtun
beaivvi go isit buvttii bohcco maid lei bivddus oΩΩon, oinnii son guoros
skálu das lahka. Son válddii skálu ja bijai dan bohcco oaivái ii ge ªat
dahkan maidege bohccuin.
Dan ma∫∫el orui isit massime bivdolihku. Lei unnán sálaª ja beaiv-
vis beaivái ªattai mannat ain dobbelebbui vai gávdná biepmu. Muhtun
beaivvi boπii guorosgieπaid ruoktot ja dajai ahte dál boahtiba nealgut
dálvái. Biebmovallji nohkagoπii ja loahpas sudnos ii lean ªat mihkkege.
Ja nu nohke sudnos fámut. Isit imaªtalai gal, muhto ii ipmirdan manne