26 / 98
25
Doloª áigge ledje Sámis dievva Ruoªªa-∏uπit mat rievidedje ja godda-
ledje olbmuid juohke guovllus. ¢uπit lávejedje geasset boahtit, danne go
dálvet lei beare buolaª. Giππat, geasset ja ∏ak∏at ledje áiggit go olbmot
eai oΩΩon veaháªge ráfi, ja dalle dáhpáhuvai ahte sii rogge ∏iegáid eat-
namii stuora muoraid ruohttasiid bokte dahje jalg∫áid bokte mat doibme
doarjjan seinniide. Eanan maid rogge eret, bálkestuvvui ∏áh∏ái vai ii
báhcán mearkan. Buot ieΩaset opmodaga rogge maiddái eatnamii. Suo-
vasráiggiid eai geavahan, muhto ihkku dahke dola ∏iehkáuvssa gurrii.
Muhtomin bohte ∏uπit dakko meaddel. Okta bázii veah᪠earánas-
tit, ja heivii ge juste dákkár ∏iegá bajil earánastit. Go ∏ohkkái das, de
gulai máná ∏ierrume ieΩas vuolde. Son ipmirdii dakkaviπe mii dát lei ja
∏uggii sáittis eatnamii mearkan ja manai vieΩΩat earáid. Muhto sápme-
la∏∏at ledje maid gullan su ja árvidedje mii dál dáhpáhuvvá. Sii doap-
maledje bajás ja rádje rievvára bázahusaid ja sáitti. Sii devde sáiteráig-
gi darffiin ja jávistedje buot luottaid, ja dasto doapmaledje ieΩa goahtái
ja ∏ohkkájedje das áibbas jaska.
Dakka ma∫∫el bohte rievvárat ruovttoluotta. Sii gulle sin garru-
deame ja ∏uorvume, ja son guhte lei vieΩΩan sin, dáguhii ahte dá lea
rievttes báiki vaikko ii gávdnan ªat sáitti. Earát gal doivo ahte son dáju-
hii sin. Sii godde su ja vulge fas mátkái. Ma∫∫el ∏ák∫aledje sápmela∏∏at
olggos ∏iehkábáikkis, válde liikka ja ∏ihke dan jeaggái. [9]
Noaiddit sáhtte leat buorren veahkkin dieđihit čuđiid-vára. Sin eren-
oamáš máhtu bokte sáhtte oaidnit vašálaččat lahkoneame ja dieđi-
hedje earáide vai besset báhtui. Muhtomin sáhtii noaidi ieš doarrut
vašálaččaiguin:
Muhtun siiddas ledje golbma vieljaΩaga ja buohkat ledje noaiddit. Muh-
tun ija niegadedje ahte sii ªaddet bahásorbmái jus eai johttá. Guovttis
vieljaΩiin ∏ohkkiiga di∫ggaideaska ja báhtareigga, muhto goalmmát ii
gillen vuolgit báhtui niegu geaΩil, nu ahte son bázii dasa. Mátkkoªtettiin
oinniiga noaiddi guovttos stuora ∏uhte-valvvi boahtime guovtti jávrri
gaskka. Soai dagaiga ieΩaska oaidnetmeahttumin ∏uπiide ja báh∏aliª-
goπiiga sin vuostá dávggiiguin. ¢uπit eai oaidnán vaªála∏∏aid ja báhta-
redje baluin go oidne ahte okta nubbi gah∏∏á jámas eatnamii.
Go buot ∏uπit ledje jávkan, de manaiga vieljaª guovttos goaπi lusa
geah∏∏at mot goalmmát vieljain manná, muhto ∏uπit ledje juo háhppe-
han goddit su. [10]
Dán muitalusas lea čielga várrehus guldaleddjiide: go viissis olmmoš
dieđiha vára, de berre doahttalit várrehusa. Fuollameahttunvuohta ja
láikivuohta leat váralaš iešvuođat. Go lea dieđihuvvon várra, de lea
rabasvuohta vára dahje váigasa dáfus, ja maiddái duostilvuohta,
dáhttu ja árjjálašvuohta mat sáhttet gádjut iežas ja earáid jápmimis.