24 / 98
23
veahkehit, de ledje sii váralačat jus suhtte, ja dalle sáhtte geavahit
juonalaš vugiid ja bohciidahttit ártegis dáhpáhusaid. Muitalusat nu go
dat mii lea dás badjeleappos muitaluvvon, doibme muittuhussan ahte
galggai váruhit dákkár olbmuin.
Muhto maiddái juonalašvuohta sáhttá muhtun oktavuođain leat
buorre – goit jus deaividii váralaš fámuiguin maiguin ii birgen njuolga
doarrumiid bokte. Konkrehtalaš garrafápmu mainna sápmelaččat
dávjá deaividedje, lei dat “eará” álbmot: dáččat, ruoŧŧelaččat ja suop-
melaččat – ja čuđit, birkalaččat, vikiŋggat ja gárjillaččat ovdalaš áig-
ge. Muitalusain sáhtte dát olbmot govviduvvot
stállun
. Stállu ovddas-
ta moivefámu, dakkár fámu mii áitá ráđđejeaddji ortnega sámi servo-
dagas. Muhtomin lea deaivvadeapmi Stáluin deaivvadeami birra al-
bma olbmuiguin. Muhtomin lea Stállu njuolgut Čáhcesullo vearrofáldi!
Stállu govviduvvo dávjá hui stuorisin ja gievran, muhto seammás
dakkárin maid lea álki dájuhit. Dákkár muitalusat sáhttet geahččalit
čilget mot sápmelaččaid ránnját, orru davviguovlulaččat, sáhtte leat
áittan sámi servodaga, sámi eallinvugiid ja sámi árvvuid dáfus. Ieža-
set reaidduiguin ja vearjjuiguin ledje davviguovlulaččat gievrrabut go
sápmelaččat, muhto daiguin sáhtii almmatge birget eará vugiid bokte.
Dat mii lea dábálaš Stállo-muitalusain, lea ahte dat čilgejit mot Stá-
luin galgá birget – ii fal doarrumiid ja fámuid bokte, muhto juonalaš-
vuođa ja hutkáivuođa bokte.
Go báhppa Lars Levi Læstadius lei mielde fránskalaš dieđa-
ekspedišuvnna ofelažžan Sámi čađa 1839:s, de muitalii son olu mui-
talusaid Stálu birra eahkedis go čohkkádedje dollagáttis. Dat lei duo-
gáš dasa go bivde su čállit sámi mytologiija birra fránskalaš dieđa-
akademiija ovddas. Muitalus maid son čálii ja maid sáddii Fránkariikii,
lei muitalus dan birra mot Stállu dájuhuvvui mádjitbivddus.
Stállu lei bidjan firpmiid maiguin áiggui mádjihiid bivdit. Veah᪠dobbe-
lebbui lei son dahkan dola vuovdái, nuoladan ja velledan vuoi∫∫astit.
Vai diehtá goas fierbmái lea boahtán mádjit maid son sáhttá váldit gitta,
lei son darvehan árppu fierbmái ja ∏atnan dan billui maid lei bidjan
dasa lahka gos ieª vealládii. Go biellu ∏uojai, de diπii son ahte fierpmis
lea mádjit, ja vaikko ieª lei ge nohkkan, de son gullái jiena.
Muhtun sápmelaª lei oaidnán dán goanstta, ja go Stállu lei nohk-
kan, de manai sápmelaª ja rohttii árppu. Stállu doapmalii fierpmi geah∏-
∏at, muhto ii doppe lean mihkkege. Dan botta lei sápmelaª doapman bál-
kestit Stálu biktasiid dollii. Go Stállu boπii ruovttoluotta, de oinnii ahte
visot biktasat leat buollán ja son suhtai alccesis go lei leamaª nu ∏uorbi
ahte lei ravgen biktasiiddis dollii go lei doapmame fierpmi oahppat.
Go lei liekkadan dollagáttis oanehaª, de gulai Stállu ahte biellu fas
∏uodjagoπii. Son doapmalii fas fierpmi lusa, muhto ii dán ge háve lean