Kap 6
Biebmomáinnus, biebmoláhka ja biebmomearkkat

Powerpoint buvtta

Moai letne ráhkadan powerpoint ovdanbuktosa juohke kapihttalii. Dat galgá doaibmat álggaheapmin ja/dahje loahpaheapmin/čoahkkáigeassun juohke kapihttala álggus/loahpas.  

Jurdda lea kapihttala ovttas ceahkis čađahit vai oahppit besset ságastit, jurddašit ja «logget» ala fáddái,  dahje čoahkkáigeassit fáttá. Moai ávžžuhetne din geavahit muhtin minuhtaid ovdanbuktit ja čađahit dáid. Dat fállet ohppiide bajilgova, doahpagiid ja duogášdieđuid dasa man birra galget lohkat dahje lehpet čađahan, ja oahppit besset juogadit dieđuid ja jurddašit ja sátnádit jitnosit. Ovdanbuktimiin leat kommentárat/gažaldagat maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat, jus háliida. 

Dás gávnnat Powerpoint buktaga:

Duogášdieđut oahpaheaddjái

Máinnus

Buot mii guoská mediai, lea eanaš nuoraide/mánáide miellagiddevaš. Nuorat deaividit iešguđet mediaide iđit rájes gitta eahkedii, ja dat leat dehálaččat sin eallimis diehtogáldun, gávppašeamis ja sosialiseremis. Sii leat ođđa teknologiija hálddašeaddjit ja stuorámus geavaheaddjit, ja áddejit mediaid ollu buorebut go eará servodatjoavkkut sin ovdalis. Dát addá stuorra vejolašvuođaid ja ovdamuniid sidjiide servodateallimis. Danne leage dehálaš ahte mii fuomášuhttit
sidjiide movt media doaibmá ja movt dat váikkuha min millii.

Máinnus lea máksojuvvon gulahallanvuohki muhtun buktaga, jurdaga dahje bálvalusa ovddas. Áigumuš lea beroštumi boktin, diehtojuohkin dahje vuovdin. Gávpemedia eallá ja birge máinnussáddagiiguin ja oppa áigge analysere/suokkarda maid dat iešguđet servodat- ja olmmoš­joavkkut dárbbašit. Dávjá sii dihtet ahte mis leat, dahje «huksejit/dájuhit» midjiide dárbbuid, maid mii eat ieža dovdda. Dálá servodagas lea márkanfievrrideapmi dárbbašlaš fitnodagaide ja doaimmahagaide sin buktagiid vuovdima várás. Máinnus dáhttu min fuomášit ja beroštišgoahtit dan buktagis, bálvalusas dahje jurdagis. Mii diehtit ahte máidnosiin oidnojit dávjjimusat nuorra, šođbes nuorat. Máinnusfitnodagat deattuhit ja čájehit nuorravuođaeallima, ja nuorra olbmo hápmi ja ealasvuohta/vitalitehta lea danne šaddan dán áigge ideála stuorra oassái álbmogis. Nuorat barget maŋŋá skuvlla ja dinejit ruđa gálvvuid/biktasiid oastimii. Máinnusfitnodagat leat dán fuomášan, ja nuorat leat okta sin deháleamos ulbmiljoavkkuin ja gávppašeddjiin. Jus vel Norggas ii leatge lohpi máinnustit mánáide ja nuoraide, de goit máinnusdahkkit fuomášit máinnustanvugiid mat olahit buot ahkásaččaid.

«Skam» TV-ráiddu neavttár McDonald máidnosis: «Du rumaš dárbbaša buđeha».

Juohke jagi geavahuvvo máilmmiviidosaččat, jurddaš olles 4722 miljárdda ruvnno (535 miljárdda dollára jagi 2017)1 máinnusráhkadeapmái. Norggas ii leat lohpi máinnustit duhpáha, alkohola iige eará ávdnasiid ovddas mat čuhcet dearvvašvuhtii, iige mánáide heivehuvvon máidnosiid ráhkadit.

Máinnus sáhttá geahččalit váikkuhit dahje sáhttá leat diehtun. Guktot vuogit geavahit ­dattetge dramáhtalaš gráfalaš váikkuhangaskaomiid dainna ulbmiliin ahte dat galget váikkuhit olbmuid guottuid ja mielaid. Váikkuhangaskaoamit sáhttet leat sánit main lea hui positiiva sisdoallu, govat, musihkka, dovddut, suohttasat/spivka (humor), nuorra, movttegis, šođbes, čáppa olbmot, beakkálmasat ja áinnas valáštallit nugo čuoigit. Dat doaibmá ja lea hui beaktil. 4722 miljárdda ruvnno duođaštit dan. Go vel čihkkon máinnusge doaibmá bures. Čiegusmáidnosat leat artihkka­lat ja/dahje buktagiid čájehit omd. TV-ráidduin/filmmain. Maiddái bloggárat/váikkuheaddjit dinejit ruđa dahje ožžot buktagiid dan ovddas maid birra čállet ja máidnot iežaset bloggain.

Fuomáš: Ávžžuhetne ahte dii fuomášuhttibehtet ohppiide vuovdi – sáni, ahte dán oktavuođas dat ii mearkkaš muorrameahcci, muhto olmmoš/olbmot, geat vuvdet gálvvuid.

influencer

Vaikkuheaddji

Duktan čájeha ahte ollu nuorat (eanemus nieiddat, gánddat čuvvot spealuid ja spellejeddjiid) gaskkal 9 ja 18 jagi čuvvot bloggáriid neahtas. 2 Váikkuheaddjit, dahje influencerat leat olbmot geat geahččalit váikkuhit min/lohkkiid bloggaid ja videoid bokte interneahtas. Árbevirolaš reklámat/máidnosat eai goassege nagot nu beaktilit váikkuhit go váikkuheaddjit. Váikkuheaddjit deaivvadit, ásahit ja huksejit lagas, persovnnalaš oktavuođa ja luohttevašvuođa gehččiide/­čuovvuleddjiide jođánit. Sii duostilit ja rahpasit muitalit váttisvuođaideaset ja eará hástalusaid birra, maiguin sii dihtet/árvidit maiddái čuovvuleaddjit soitet rahčat. Mánát ja nuorat dovdet ahte sii «dovddadit», ahte bloggár «ádde/ipmirda» sin, ja soai leaba «ustibaččat». Bloggárat šaddet dán láhkái jođánit mánáid ja nuoraid ikonat ja ovdagovat. Mánát ja nuorat jurddašit ahte jus sii beare ostet ja borret daid seamma biepmuid ja čuvvot daid seamma lášmmohallanprográmmaid go bloggárat, de sáhttet siige olahit seammalágan eallima. Eai buot bloggárat ánssáš dakkár luohttevašvuođa ja vejolašvuođa váikkuhit nuppiid. Ollugat ovddastit árvvuid ja guottuid mat eai leat ollenge dearvvašlaččat nuoraide/mánáide. Oahppit galget árrat oahppat kritihkalaččat árvvoštallat bloggaid ja vloggaid. Sii galget leat diđolaččat ahte váikkuheddjiid áigumuš lea ruđa dinet go máinnašit muhtun buktagiid, biktasiid, dihto biebmodoalu ja lášmmohallangoansttaid, ja máhkaš lohpidit ahte dat buoridit čuovvuleddjiid dili. Dan ovddas sii ožžot mávssu ja ollugat dinejit stuorra ruđaid. Seammás lea veara namuhit ahte muhtun bloggárat leat rehálaččat ja háliidit čájehit/govvidit duohta eallima ja váikkuhit čuovvuleddjiid čuovvut buriid, dearvvašlaš árvvuid ja eallindábiid. Dás lea sáhka oahppat kritihkalaččat árvvoštallat váikkuheddjiid.

Biebmoláhka ja biebmomearkkat

Biebmoindustriija dovddusindahká iežas biebmogálvvuid máidnosiid ja biebmopáhkaid bokte. Dieđut biepmuid birra galget merkejuvvot dihto njuolggadusaid ja gáibádusaid ­mielde. Čuovvovaš golbma čuoggá čájehit makkár ávdnasat leat biepmus ja mii lea dan earenoamáš­vuohta: 1. Biepmu namma dahje namahus, 2. Nammii dahje namahussii lassidieđut, 3. Biebmopáhka sisdoallolistu. 

  1. Geavaheaddjit galget áddet makkár biebmogálvvus lea sáhka. Namma dahje namahus galgá čielgasit muitalit makkár biebmogálvvus lea sáhka, omd. leago muorjemeastu vai rievnnat.

  2. Govat, illustrašuvnnat lassin nammii dahje namahussii huksejit vuordámušaid biebmogálvui. Dieđuid mat mearkkat čájehit galget leat riekta, čielgasat ja álkit ­geavaheddjiide áddet. Govvosat/symbolat galget leat oahppásat almmolašvuhtii, nugo omd. čoavddaráige-mearka, láibeskála/-gráđđajuohku ja Nyt Norge. Muhtun cealkagat ja govvo­sat sáhttet addit rivttes dieđuid seammalágan biebmogálvvu birra, muhto liikká leat boastut juste dán oktavuođas. Ovdamearkka dihtii sáhttá jiekŋa mas ii leat mielke­lákca ipmirduvvot boastut jus biebmopáhkas lea govva gusain. Galgá garvit govvosiid mat čájehit ávdnasiid mat eai leat biebmogálvvus.

  3. Biebmopáhka sisdoallolisttu sáhttá biebmogálvobuvttadeaddji listet nu guhkkin go háliida, muhto maiddái dás galgá váruhit/váfistit ahte biebmogálvodieđut leat riekta/duođalaččat ja ahte ii galgga leat vejolaš dulkot ja áddet boastut.

Dieđuid letne viežžan mattilsynet.no. Doppe leat ollu dieđut ja njuolggadusat biebmogálvo­buktagiid merkema birra. Moai ávžžuhetne doppe lohkat eambbo, jus beroštupmi ja dárbu. Moai letne dušše muhtun dehálaš njuolggadusaid oahppogirjjis ja dás namuhan.

Gáldu: mattilsynet.no/Veiledning om god opplysningspraksis

Oahppogirjjis ja bargogirjjis letne dáid njuolggadusaid čalmmustahttán:

DEHÁLAŠ NJUOLGGADUSAT

    • Biebmopáhka namma
    • Maŋimus-borranbeaivve-dáhton dahje buoremus-ovdal-dáhton
    • Ráva movt vurkkodit biepmu
    • Deaddu ja voluma
    • Oktavuođadieđut biebmogálvobuvttadeaddjái
    • Man riikkas biebmu boahtá ja gii lea dan sisafievrridan Norgii
    • Biebmopáhka sisdoallolistu
    • Biebmoávnnassisdoallu
    • Govva biebmopáhkas ii galgga govvidit olmmoščearddaid oktageardánit

Borramušelliid gieđahallan ja daid dilli lea maid oassin biebmolágain. Dat namuhuvvo oanehaččat oahppogirjeteavsttas, muhto go ii leat oassin biebmopáhka merkemis, de dat ii leat čalmmustahttojuvvon listtus mielde.

ML20S gealbomihttomearit

Kapihttal 6; Biebmomáinnus, biebmolágat ja biebmomearkkat, gokčá biebmu ja dearvvaš-vuohta-fága ML20S čuovvovaš gealbomihttomeriid maŋŋá 7. ceahki:

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit:

Guovddášelemeanta: Dearvvašovddideaddji biebmodoallu ja Guoddevaš borran­dábit ja guoddevaš geavaheapmi.

Plánet oahpahusa

  • mii biebmomáinnus lea, ja dan váikkuhangaskaomiid birra
  • biebmolága birra ja maid dat muitala
  • dábáleamos biebmomearkkaid dovdat
  • geavaheaddjefámu birra
  • Digitála ja čálalaš buktagat.
  • Gažaldagaid jearrat.
  • Árvvoštallat ja digaštallat/ságaškuššat fága joavkkuin/oahppanguimmiin.
  • Čájehit ahte sii kritihkalaččat árvvoštallet vloggaid ja bloggaid.
  • Čađahit lášmmohallanbingo.

Lohkat/ohcat ja viežžat dieđuid oahppogirjjis ja dokufilmmas (mii lea «Evttohusat lassi lohkosiidda ohppiide/teavsttat čiekŋalisoahppamii» vuolde), ságaškuššan, ohppiidstivren barggut/joavkobarggut.

Heivehit oahpahusa

Dii sáhttibehtet ságastit fáttá birra ja čujuhit čuoggáide ja govaide/illustrašuvnnaide oahppogirjjis. Modellerejehket áinnas fágateakstalohkama ohppiide. Muitet geavahit ollu áiggi doahpagiiguin bargat, https://calliidlagadus.org/do/oanehis-lohkankursa.html, https://calliidlagadus.org/do/oahppanstrategiijat-anus.html.

Bargogirjji bargobihtát leat measta duššefal dieđuid háhkat biebmogálvorámbuvrrain/-gávppis. Dat addá vejolašvuođa ovttasbargui, oahppobirasbargui ja maiddái sosiála gálggaid hárjehallat. https://calliidlagadus.org/loaktin/eastadit-mobbema/.

Dán kapihttalis heive bures hárjehallat BISON/GÁLBČ, ja dalle earenoamážit N/Č, nappo NB-ord/čuoggáid dahje vinjusániid mat muitalit oanehaččat álmmi teakstaoasis ja vástidit bajilčállagii. Teakstaosiide leat lakton ollu govat/illustrašuvnnat, govvateavsttat, čuoggát ja muhtun vinjusánit ja bajilčállagat. Seammás lea dát oahpes fáddá dan dáfus ahte nuorat deaividit máidnosiiguin juohke beaivve mediaid bokte. Oahppogirjeteavsttas leat ollu fágadoahpagat ja goallossánit. Dát kapihtal heive earenoamáš bures hárjehallat ja oahppat fágateavsttaid lohkat.

Vuođđogálggat biebmu ja dearvvašvuohta-fágas kap 6

Vuođđogálggat

Mat leat mielde
  • Njálmmálaš gálggat
  • Máhttit čállit
  • Máhttit lohkat
  • Máhttit rehkenastit
  • Digitála gálggat

Mán láhkái

Digaštallat ja árvvoštallat joavkkuin ja olles ceahkis
(BB 1, 2 ja 3 oahppogirjjis).

Čállit kreatiiva teavstta (BB 3 oahppogirjjis).

Biebmopáhkaid, biebmomearkkaid, bláđiid, oahppogirjeteavstta (BB 1 ja 2 oahppogirjjis). Čoahkkáigeassogažaldagat (gč. oahpaheaddjebagadusa). Gažaldagat oahppogirječállosii (BB bargogirjjis).

Máilmmi njálgámus pizza (gč. «Evttohusat lassi bargobihtáide ja doaimmaide»).

Plánet, ráhkadit, sáddet ja čohkket dieđuid digitála iskosa bokte (gč. «Evttohusat lassi bargobihtáide ja doaimmaide»). Ohcat neahttasiidduin (BB 1 oahppogirjjis). Plánet, ráhkadit ja almmuhit máidnosiid maid ieža leat ráhkadan
(BB 4 oahppogirjjis).

Vuođđogálggat

brodskalaen_alle_4
nokkelhullet-hn-1-png
Nyt_norge
Biebmomearka 9
biebmomearka 8
biebmomearka 5
Biebmomearka 4
Biebmomearka 7
Biebmomearka 3
Biebmomearka 2
Biebmomearka 12
biebmomearka 10
Biebmomearka 11
Biebmomearka 6
Previous
Next

Cavgileamit álggaheapmái

Oza interneahtas iešguđet ávdnasiid, biepmuid, hárjehallansurggiid ja iešguđetlágan biebmomearkkaid máinnusgovaid (čoavddaráige-mearka, láibegráđđajuohku, Nyt Norge ja muhtun dovddus biebmogálvobuvttadeddjiid namaid/logoid. Oahppit sáhttet smávit joavkkuin/oahppan­guimmiin, https://calliidlagadus.org/loaktin/eastadit-mobbema/ digaštallat maid sii oidnet, ja muhtumat soitet geahččalit kategoriseret daid. Ságaškuššat joavkkuin: Lehpetgo gullan váikkuheddjiid/influenceriid birra? Mat dat leat? Čuovutgo don váikkuheaddji? Manne? Maid doppe sáhttá oahppat/lohkat/geahččat? Muital!

Geahčadehket muhtun blogga dahje vlogga (videologga). Ohcet doppe buktagiid maid blogga/vlogga čájeha lohkkiide. Galggašeiddet gávdnat bloggaid/vloggaid main čájehuvvojit hárjehállanvuogit, geahppudanvuogit, biepmoráhkadanneavvagat ja ávdnasat/buktagat maid sii máinnustit ja vuovdalit/čájehit.

Gehččet https://www.blogg.no/.

Vástádusat ja mearkkašumit bargobihtáide

  1. Ohcet bláđiin ja báber- ja neahttaviissain artihkkaliid dearvvašvuođa, deattu ja hárjehallama birra. Makkár bajilčállagiiguin sii giktalit min lohkat artihkkaliid? Čállet bajilčálla­giid ja geavahehket iešguđet fonttaid ja árvvoštallet daid joavkkuin. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Oahppit galget ieža bláđet, fuomášit ja ­árvvoštallat bajilčállagiid maid gávdnet.

  2. Gehččet bláđiin: Gávdnabehtet go artihkkaliid merkejuvvon: ANNONSE (almmu­hus)? Árvvoštallet manne dat lea merkejuvvon ANNONSE (almmuhus)-sániin. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Oahppit galget leat lohkan čiegus-máidnosiid birra ovdalgo dán barget. «ANNONSE (almmuhus)» čájeha ahte dát lea čiegusmáinnus gos dušše okta olmmoš dahje okta fágaolmmoš/čeahppi buktá cealkámušas dán buktaga birra.

  3. Válljejehket muhtun biebmogálvobuktaga ja hutket ja ráhkadehket dasa somás, jáhkkemeahttun duogášmuitalusa, dahje muitalusa dan birra movt dan álgu lei, dahje movt dat šattai. Oahppit galget ieža hutkat ja geavahit kreativitehta. Moai ávžžuhetne ásahit joavkkuid mas leat eanemusat njealjis joavkkus. Oahppit sáhttet dasto lohkat dahje ráhkadit filmma dan birra.

  4. Válljejehket muhtun biepmu masa ráhkadehpet máidnosa. Válljejehket ieža hámi ja mediakanála gosa almmuhehpet dan. Microsoftas lea earret eará Sharepoint mii sáhttá doaibmat skuvlla/ceahki iežas ruovttusiidun, ja gos sáhttá juogadit dokumeanttaid ja eará.

Biebmomáidnosat

TV:s Čuovo TV-prográmmaid ovtta vahkku ja merke skovvái makkár biebmomáidnosat doppe ihtet. Mearkkaš makkár váikkuhangaskaomiid máinnusdahkkit leat geavahan máidnosiin! (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Dát heive ruovttubargun ovtta vahkku. Váikkuhangaskaomiiguin sáhttet oahppit bargat skuvllas, ­oahppanguimmiin ovttas dahje joavkkuin. Oahppogirjjis s. 141. Čuoggát s. 141.

 

Čále máinnusčállosa!

Vállje biebmogálvobuktaga ja čále dasa máinnusčállosa. Don galggat ohcat ja geavahit unnimusat vihtta positiiva sáni biebmogálvobuktaga birra.

Muhtun oahppit soitet dárbbašit veahkkesániid. Dii sáhttibehtet ovttas ráhkadit sátnebáŋkku távvalii, ja diktit dan čuožžut das. Jurdda lea ahte oahppit galget ieža hutkat ja árvvoštallat, ja fas ođđasit álgit jus ii oro meinnestuvvame. Rabas bargobihttá mii heive buot ohppiide.

 

Biebmoláhka

Mana rámbuvrii. Oza iešguđetlágan biepmuid doppe ja iskka leatgo biebmogálvobuvttadeaddjit čuvvon biebmolága njuolggadusaid buvttadanproseassas. Bargga áinnas ovttas oahppanguimmiin. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi ja Guoddevaš ovdáneapmi).
Oahppit galget lohkat sisdoallolisttuid ja eará dieđuid biebmopáhkain, ja fuomášit čuoggáid mat leat listtus DEHÁLAŠ NJUOLGGADUSAT.

 

Biebmomearkkat

Mana rámbuvrii. Oza biepmuid main leat dát iešguđet mearkkat. Čále dieđuid biebmogálvobuktagiid birra. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).
Oahppit sáhttet rámbuvrras/gávppis ohcat ja sárgut, ja skuvllas čállit dieđuid jus dárbbašit oahppogirjji dasa veahkkin. Biebmomearkkat lassánit juohke jagi ja oahppit sáhttet ohcat, gávdnat, árvvoštallat ja sárgut ollu eará biebmomearkkaid go daid mat oahppogirjjis leat.

 

Biebmodoavnnjit

Mana rámbuvrii. Vállje doppe iešguđetlágan biepmuid. Makkár doavnnjit leat dain? Čilge ja sárggo mearkkaid mat čájehit movt dovnnjiid galgá gieđahallat go leat gurrosat? Bargga áinnas ovttas iežat oahppanguimmiin. (Guoddevaš ovdáneapmi).

Jurdda lea ahte oahppit galget šaddat diđolaččat das makkár ávdnasis biebmodoavnnjit ráhkaduvvojit, ja movt daid sáhttá gieđahallat guoddevaš láhkái.

 

Biebmogálvobuktagat

Mana rámbuvrii. Man galle iešguđetlágan buktaga juohke biepmus gávnnat, ja mat leat dain erohusat? Bargga áinnas ovttas oahppanguimmiin. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Jurdda lea ahte oahppit galget fuomášit ahte ovtta biebmogálvobuktagis leat ollu iešguđetláganat, ja galget geahččalit earuhit daid.

 

Gažaldagat oahppogirječállosii

  1. Maid mearkkaša sátni máinnus?
    Čurvvodallat dahje máidnut. 
  2. Manne gávdnojit biebmomáidnosat?
    Dannego vuovdi háliida vuovdit biebmogálvvu.
  3. Gos sáhttá oaidnit biebmomáidnosiid?
    TV:s, interneahtas, sosiála mediain, digitála šearpmain doppe gos ollu olbmot johtet, bláđiin. 
  4. Máinnusdahkkit geavahit muhtun váikkuhangaskaomiid hásttuhit min oastit buktaga. Makkárat dat leat?
    Movttegis musihkka maid ollugat guldalit juste dál
    Leaikkastallan, spivkkas
    Čalbmáičuohcci, ivdnás, stuorra fonttat
    Šerres ivnnit ja čáppa govat
    Beakkálmasat ovdagovvan
    Sávahahtti eallin
    Lášmmohallan/leaktu
    Muitalusat
  5. Mii lea čiegusmáinnus?
    «Inneholder produktplassering» – mearka P TV-šearpmas jus oasseváldit TV-prográmmas leat sponsejuvvon ávdnasiiguin.
    Biebmogálvobuktagat mat oidnojit filmmain ja govain.
    Artihkal mii orru dego diehtojuohkin muhtun biebmogálvobuktaga birra, muhto lea dušše okta olmmoš dahje okta fágaolmmoš/čeahppi, gii buktá cealkámušas dán buktaga birra.
    Artihkal muhtun biebmošlája birra, ja govva dihto biebmogálvobuktagis mii ovddasta dan biebmošlája.
    Olbmot sosiála mediain čállet, muitalit dahje namuhit dihto biepmuid ja hárjehallandábiid. Váikkuheaddjit.
  6. Man láhkái váikkuhit biebmomáidnosat midjiide?
    Mii fuomášit ja oahppat ollu positiiva sániid biepmu birra.
    Mii háliidit oastit biepmu.
    Mii sávvat seammalágan eallima go olbmuin biebmomáinnusgovain.
    Mii oažžut fuones dovddu iežamet siste go eat nagot olahit dakkár eallima go máinnusgovaid olbmuin lea.
  7. Mii lea biebmoláhka?
    Biebmolágas leat gáibádusat movt biebmogálvobuvttadeaddjit galget ráhkadit ja páhkket biebmogálvvu, ja makkár dieđut galget čuožžut biebmopáhkas. Biebmoláhka sihkkarastá maiddái ahte borramušelliin lea buorre dilli. 
  8. Namut golbma dehálaš njuolggadusa biebmogálvobuvttadeamis!

    Oahppi sáhttá válljet dáid gaskkas:
    biebmopáhka namma
    maŋimus-borranbeaivve-dáhton dahje buoremus-ovdal-dáhton
    ráva movt vurkkodit biepmu
    deaddu ja voluma
    oktavuođadieđut biebmogálvobuvttadeaddjái
    man riikkas biebmu boahtá ja gii lea dan sisafievrridan Norgii
    biebmopáhka sisdoallolistu
    biebmoávnnassisdoallu
    govva biebmopáhkas ii galgga govvidit olmmoščearddaid oktageardánit 
  9. Čilge mii biebmomearka lea!
    Biebmomearkkat leat mearkkat maid leat deaddilan biebmopáhkaide maid mii rámbuvrras/gávppis oastit. Dat čájehit man dearvvašlaš biebmu lea, gos dan leat ­buvttadan, dan sisdoalu ja movt doavnnji gieđahallat.
  10. Namut muhtun biebmomearkkaid!
    Ekologalaš, Nyt Norge, čoavddaráigi, láibegráđđajuohku, Dyrevernalliansen.
    Oahppit sáhttet fuomášit eará mearkkaid maid. 

  11. Movt sáhttit mii geavahit geavaheaddjefámu?
    Mii sáhttit heaitit oastimis, ja maiddái earáide fuomášuhttit biebmogálvvu mas biebmogálvobuvttadeaddjit eai leat čuvvon njuolggadusaid.
jorri

Máilmmi njálgámus pizza. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi ja Guoddevaš ovdáneapmi).

Joavkobargu: Oahppit sáhttet oahppat ollu málesteami, biebmomearkkaid, biebmolágaid, biebmodoalu, máinnusteami, ekonomiija, márkaniskkadeami ja márkanfievrrideami birra jus plánejit ja ráhkadit ieža omd. pizza dahje eará biebmogálvvu maid galget vuovdit ja márkan-fievrridit iešguđet mediakanálain. Oahpaheaddji sáhttá bidjat muhtun eavttuid, omd. ahte buvtta galgá ánssášit Nyt Norge-mearkka ja ahte das galgá leat sisdoallolistu, biebmoávnnaslistu ja buoremus-ovdal-dáhton. Geavaheaddjiiskosa sáhttet dahkat Microsoft Forms:as https://support.microsoft.com/nb-no/forms?ui=nb-NO&rs=nb-NO&ad=NO, ja dan vástádusaid mielde ráhkadit dakkár biepmu maid omd. nuoraid-, dahje joatkkaskuvlla ahkásaččat mielasteaset ostet. Iskosis sáhttet jearrat omd. makkár biepmuide oahppit liikojit eanemusat; guollái, birgui, saláhttii, šaddosiidda, ruotnasiidda, máistagiidda, jna. 

Joavkkut sáhttet gilvalit, dahje ráhkadit/hutkat máistindáhpáhusa/guossoheami:

  • Gii ráhkada njálgámus pizza?
  • Guđe joavkkus lei dearvvašlaččamus pizza?
  • Geas lei eanemus čalbmái-čuohcci biebmopáhkka?
  • Guđe joavkku biebmu lei hálbbimus?
  • Geas lei buoremus máinnusteapmi?
  • Manne dat lei buoremus?

Biebmomearkkaid ja biebmomerkema birra: https://www.mattilsynet.no/om_mattilsynet/gjeldende_regelverk/veiledere/matmerking__veiledning_om_god_opplysningspraksis.30404/binary/Matmerking%20-%20Veiledning%20om%20god%20opplysningspraksis

Loavkašuhtti namat ja logot biebmopáhkain: https://www.godt.no/aktuelt/i/vAkQa4/diplom-is-endrer-logoen
https://www.godt.no/aktuelt/i/3JrK6L/endrer-joika-boksen-etter-massiv-kritikk

Dokumentára mii muitala čiekŋaleappot váikkuheddjiid doaimmaid ja áigumušaid birra: https://www.nrk.no/dokumentar/xl/det-pavirkerbransjen-ikke-viser-deg-1.15160391 

  1. snl.no
  2. mediatilsynets undersøkelser