Dábálaš oahpaheaddji dárbbaša duogášdieđuid fáttáid birra maid áigu oahpahit. Dán vuolde leat dievaslaš duogášdieđut dábálaš oahpaheddjiide fáttá birra mii guoskka­huvvo kapihttalis. Duogášdieđut leat čállon dutka­miid ja árbevirolaš dieđuid vuođul.

«Diehtoháhkamis ja oahppamis leat doahpa­gat guovddážis».¹ Fágasuorggi giella lea fága vuođđogeađgi man bokte oahppit ohppet fága ja šaddet čeahpes fágalohkkit.² Sátne­riggodat lea eaktun dasa ahte buoridit lohkanáddejumi.³

Oahppit eai galgga okto báhcit rahčat fága­doahpagiiguin ja fágateavsttain. Das sáhttá leat heajos váikkuhus sin oahppanolahussii ja ipmárdussii. Oahppit galget beassat geavahit buori áiggi prosesseret ja oahppat ođđa, amas fágadoahpagiid. Dat mearkkašit ollu sin jurdda­šaddandáidui ja ipmárdussii. Dát ii guoskka dušše fágaide, muhto maiddái ságaškuššamii iežaset oahppama birra, ja čiekŋalisoahppamii. Buot fágaoahpaheaddjit galggašedje čalmmustit doabaipmárdusa ja dan láhkái sihkkarastit ahte buot ohppiin leat dat (doabalaš) eavttut maid dárbbašit fáttá oahppamis. Son ferte fuomášuhttit ja oahpahit ohppiide strategiijaid movt oahppat ođđa ­sániid, dássážii go ieža máhttet strategiijaid geavahit. Oahpahusa plánemis berre doahpagiid oahppan leat guovddáš oassin, omd. gáibidit ahte oahppit galget dihto sániid oahppan ja hárjehallan ovdalgo fáddá álggahuvvo, dahje fáttá čađaheamis. Maŋŋá sáhttibehtet juohke kapihttalis «čohkket» sániid ja geavahit daid spealuin, čállit teavsttaid mas geavaha sániid, ságasteamis daid atnit, oahppit sáhttet bargobihtáid dain ráhkadit guđet guimmiidasaset ja ollu eará.

Goallossánit leat ollu ohppiide hástalusat, ja dat leat lunddolaš oassin fágaid oahppamis. Moai ávžžuhetne din bargat goallossániiguin, ja geahč­čalit goallostit, gávdnat ja ráhkadit nu ollu sániid go vejolaš borran-, biebmo- dahje borra­muš-sániin. Borranbeavdi, borranmiella, borran­baste, biebmogálvu, borra­mušrámbuvra/-buvda… jna. Goallossániid ja daid ­funkšuvnna fuomášit lea árvvolaš oassi akademalaš lohkama ovddideamis ja sániid sisdoalu áddemis.

Moai letne juohke kapihttalii čállán fága­doahpagiid maid moai jáhkke ohppiid berret hárjehallat. Dieđusge ii leat nu ahte buot oahppit dárbbašit buot doahpagiid čađahit. Dii árvvoštallabehtet movt din ceahkis lea sátneriggodat ja lohkanáddejupmi.

Oanádusat oahppogirjjis:

• tb = teadjabaste
• bb = borranbaste
• g = grámma
• dl = desilihtar
• l = lihtar
• omd. = ovdamearkka dihtii.

Moai letne válljen álo geavahit synonymaid. Dat mearkkaša ahte moai letne omd. sihke ­biebmu ja borramuš sáni geavahan oahppogirjjis. Oahppo­girjjis letne suopmansániid merken sierra ivnniin ja čállán nuorttabealsuopman­sáni teakstaoasi vulobeallái.

Oanádusat oahpaheaddjebagadusas:

• BB = bargo­bihttá/-bihtát
• s. = siidu
• g = grámma
• gč.=geahča
• ng.= nu gohčoduvvon.

Doahpagiid oahppat ja hárjehallat:

• https://calliidlagadus.org/do/reaidostobe.html

Gielladihtomielalašvuođa hárjehallanbarggut:

• https://­calliid­lagadus.org/do/giela-­dihtomielala%c5%a1vuohta.html

Goallossánit Sátnekoarttat

• https://calliidlagadus.org/do/assets/ovttastuvvon-s%c3%a1nit-s%c3%a1tnekoarttat.pdf

Gáldu: Bunting: Hvordan lære elevene å lære – En håndbok i læringsstrategier. Cappelen Damm Akademisk. 2020 s. 148-164.

Oahppogirjjis lea juohke kapihttala loahpas čoahkkáigeassu. Oahpaheaddjebagadussii letne lasihan vel čoahkkáigeassogažaldagaid juohke kapihttalii. Dat sáhttet leat ávkin hásta­lit ohppiid smiehttat, sátnádit ja šaddat meta­kognitiivvalaččat diđolaččat dasa maid leat oahppan. Oahppit galget diehtit ahte gažaldagat leat sidjiide ávkin reflekteret das maid dihtet, máhttet, muitet ja leat bargan ja oahppan kapihttala čađahettiin.

Dás čujuhetne Fágaođastusa, ML20S biebmu ja dearvvašvuohta-fága guovddášelemeanttaide, gealbomihttomeriide ja fágaidrasttildeaddji fáttáide maid kapihtal gokčá.

Fágaidrasttildeaddji fáttát biebmu ja dearv­vaš­vuohta-fágas leat: Álbmotdearvvaš­vuoh­ta ja eallinhálddašeapmi ja Guoddevaš ovdá­­neapmi. Moai letne juohke gealbomihtto­mearrái merken ja liŋken gustovaš fágaid­rasttildeaddji fáddái. Bargobihtát gávdnojit sihke oahppogirjjis, bargogirjjis ja maiddái oahpaheaddjebagadusas «Cavgileamit álgga­heapmái» ja «Evttohusat lassi bargobihtáide ja ­doaimmaide» vuolde. Visot daid letne hábmen ja ráhkadan earenoamážit dainna jurdagiin ja ulbmiliin ahte áigeguovdilastit ja konkretiseret fágaid­rasttildeaddji fáttáid. Daid letne čalmmu­stahttán oahpaheaddjebagadusas «Vástádusat ja mearkkašumit vástádusaide» vuolde, nu ahte daidda ii leat sierra teaksta­oassi kapihttaliin.

Moai letne juohke kapihttalii evttohan oahppo­ulbmiliid (mat maiddái čužžot oahppo­­girjjis juohke kapihttala álggus), movt oahppi árvvo­štallá/galgá duođaštit iežas gelbbolaš­vuođa, ja sisdoalu/oahppan­doaimmaid. Moai deattuhetne ahte dát leat munnos dušše evttohusat. Dii oažžubehtet dieđusge friddja plánet ja hábmet áibbas eará oahppo­ulbmiliid, árvvoštallankriteriaid, sisdoalu ja oahppan­doaimmaid ohppiiguin ovttas, mat heivejit din dilálašvuhtii. Oahppanstrategiijaid, nugo lohkat njuovžilit, oahppat ja hárjehallat noteret, dahje sátne­girjji geavahit, ean leat váldán mielde, muhto daid berre/sáhttá oahpaheaddji maid áinnas lasihit iežas plánii, ja áinnas ohppii­guin ovttas. Dii soaitibehtet baicca háliidit bargat earenoa­mážit oahppobirrasiin dahje sosiála gálggaiguin, ja dalle heivejit eará/lassi gealbo­ulbmilat ja oahppanstrategiijat.

1. Oahppoulbmilat

Ovdalgo oahpahus álgá, berre konkretiseret oahppoplána gealboulbmiliid, nappo ráhkadit/hábmet/ásahit oahppoulbmiliid. Maid galget oahppit áddet, makkár máhtu, dieđuid ja gealbbu galget sii ovddidan, ja makkár vásihusat ja ipmárdus galgá sidjiide báhcán go oahpahusáigodat lea nohkan? Dii fertebehtet válddahit/čilget/sátnádit oahpahusa vurdojuvvon bohtosiid.

2. Duođaštit maid lea oahppan/árvvoštallan

Fertebehtet jurddašit ja smiehttat movt oahp­pit galget duođaštit ahte sii leat ­oahppan. Dán muttus dáhpáhuvvá maiddái dađistaga árvvo­štallan ja loahpas loahpalaš árvvo­štallan. Dat eaktu­da ahte oahppit leat ožžon rabas bargobihtáid maiguin sáhttet kommuniseret/čájehit iežaset áddejumi. Dát berre dahkkot ovttas ohppiiguin, go dalle sii oamastišgohtet fáttá ja árvvoštallandilálašvuođa áibbas eará láhkái go jus eai leat ieža mielde hábmeme bargobihtáid. Seammás oahpaheaddji oaidná maid sii hálddašit, ja mat sidjiide leat heivvo­laččat ja áigeguovdilat. Dán láhkái besset oahppit maiddái hárjehallat vákšut iežaset oahppama. Árvvoštallaneavttut, nappo dat oasit mat čájehit ahte oahppi lea juksan­ oahppo­ulbmila/-ulbmiliid, galget leat ohppiide ja oahpaheaddjái oahppásat. Dainna lágiin dihtet buohkat man ektui ja man mielde árvvoštallo­juvvo. Oahpahusa áigo­dagas galget oahppit čađat oažžut oahppanovddideaddji dieđuid ja dávistemiid oahpaheaddjis. Lea vuogas ja ovdamunnin buohkaide jus oahppoulbmilat leat távvalis/seainnis olles oahpahusáigodaga. Árvvoštallan galgá doar­jut oahppi oahppanproseassa ja dahkat čiekŋa­lisoahppama vejolažžan. Galgá leat čielggas ohppiide mii árvvoštallo ja man láhkái árvvoštallan dáhpáhuvvá. Gehččet oahppoulbmiliid, ja árvvoštallet ohppiiguin ovttas man guhkás sii leat ollen. Bagadallet dasto man láhkái oahppi sáhttá, dahje movt viidáset bargat fága ulbmiliid olahemiin. ⁴

Áigelinnjá sáhttá leat ávkkálaš čalmmustahttit oahppoulbmiliid ja oahppandoaimmaid bukta­giid maid oahppit leat doaimmahan oahpahusáigodagas. Dat lea seainnis oppa oahpahusáigodaga ja lea dan láhkái visuála/áiccolaš ja geardduheaddji/muittuhussan buohkaide.

• Áigelinnjá
• Exit-koarttat

3. Sisdoallu/oahppandoaimmat

Loahpas fertebehtet smiehttat makkár sis­doalu ja oahppandoaimmaid oahppit dárb­ba­šit, ja mat sáhttet veahkehit sin olahit sávahahtti máhtu, gealbbu, dieđuid ja ádde­jumi, ja ahte sii vásihit ja ohppet dan maid oahpahus gáibida. Vástádusat dáidda mearridit sis­doalu, oahppanreaidduid, oahppomateriálaid, konkrehtaid, teavsttaid, oahppan­doaimmaid ja oahpahusa lágideami. Oahppandoaimmain galget leat čielga čanastagat gealboulbmiliidda, ovddidit ipmárdusa ja oahppama, ja čalmmustahttit fágasisdoalu áššáigullevašvuođa.

Oahppit movttáskit ja illudit oahppamii jus sáhttet válljet ollu iešguđetlágan ja máŋggabealat oahppandoaimmaid gaskkas. Dieđus­ge dihto rámmaid siskkobealde. Moai ean dovdda din rámmaid, ja danne leat munnos dás dušše evttohusat, muhto lasihehket/molsot áinnas. Oahppit movttáskit go dovdet ahte sii ­máhttet ja hálddašit juoga ođđa doaimma. Danne ferte­behtet láhčit oahppandoaimmaid maiguin ­buohkat sáhttet bargat, ja mat loktejit ­máhttin- ja hálddašandovddu juohke oahppis. Jus oahppi dovdá ahte son ii máhte, son veadjá vuollánit ja jáhkkit ahte son ii oahpa. DHML-skovvi: http://www.calliidlagadus.org/govat/doc/dhl_skovvi.pdf sáhttá leat ávkin oahppat árvvoštallat iežas ja oaidnit konkrehta ovdáneami.

Gáldu: Alfsvåg, Ildsø: Baklengs planlegging – med et særlig blikk på elever med stort læringspotensial.

Moai letne juohke kapihttalii evttohan movt sáhttá fáttá heivehit oahpahusa vuolit ­dásiide ja makkár osiid oahppogirjjis heive lohkat ja movt. Biebmu ja dearvvašvuohta 5.-7. c. lea ­čállon 5.-7. ceahkkái. 5. ja 7. ceahki ohppiid gaskka lea stuorra kognitiivvalaš erohus. 5. ­ceahki oahppit leat aiddo lávken smávva­skuvllas, ja galget lohkagoahtit akademalaš oahppogirjeteavsttaid ja oahppagoahtit fága­doahpagiid. 7. ceahki oahppit leat jo moadde jagi lohkan ja hárjá­nan bargat fágateavsttaiguin. Oahpaheaddjit galget atnit muittus ahte 5. ­ceahki oahppit eai leat vel nu hárjá­nan dasa, ja sii eai galgga okto báhcit rahčat fágateavsttai­guin. Juohke kapihttalis moai evttohetne movt dii fága­teavsttaiguin sáhttibehtet bargat olles ceahkis ­ovttas. Ulbmil ii leat dušše oahppat biebmu ja dearvvašvuohta-­fága, muhto maiddái oahp­pat ja hárjehallat lohkat ja ipmirdit fága­teavst­­taid, bargat doahpa­giiguin, ­bargat vuođđo­gálggaiguin, movt ávkkástallat govaid ja govvosiid, ja sága­škuššat fáttá birra.

Biebmu- ja dearvvašvuohta-fága lea vuogas vuolggasadjin hárjehallagoahtit ­fága­­teavsttaid lohkat ja ovddidišgoahtit akade­malaš giela. Dat lea oahpes ja oppamáilmmálaš fáddá dan dáfus ahte buohkain lea biebmu ja buohkat borret/boradit, ja goit muhtun láhkái leat oassálastán gievkkandoaimmain ja mále­steamis ruovttuin ja skuvllas. Geava­hehket iežadet ja girjji mállen ja čájehehket ohppiide lohkanstrategiijaid, ja veahkehehket sin áddet teavsttaid sis­doalu. Lohket singuin ovttas. Čájehehket áinnas oahppogirjesiiddu stuorrát el-távvalis, jus vejolaš, ja áinnas merkejehket vástádusaid ja sániid maid lehpet ohcame, dahje mat čilgejit bajilčállaga vuđoleappot. Lassin fertebehtet fágasis­doalu gearddu­hit ságasteami, govaid čájeheami ja geavatlaš doaimmaid bokte. Sáhttibehtet maiddái diktit/ávžžuhit ohppiid giehtatelefovnnain/neahtta­fielluin fil­bmet doaimmaid. Barget áinnas ollu goal­los­sániiguin.

Goallossániid oahppamis ollu oahppit vuol­­lá­nit ja dat sáhttet muhtun ohppiide leat áddemeahttumat. Muhtun goallossánit leat áibbas oahppásat ja diehttelasat. Danne moai ávžžuhetne ollu dakkár sániiguin bar­gat. Ohcet teavsttain dakkáriid, čilge­jehket ja sága­škuššet daid birra ja maid dat mearkkašit.

Giela diehtomielalašvuohta:
https://calliidlagadus.org/do/giela-dihtomielala%c5%a1vuohta.html

Fágagealbu ja fágamáhttu dahkko duohtan sihke njálmmálaš ja čálalaš teavsttaid bokte. Teavsttat sáhttet leat digitálahámis dahje báberhámis ja hábmejuvvon lassin čállojuvvon tekstii, ollu iešguđetlágan semiohtalaš (mearkaoahppama/­mearkaoahpaheaddji) resurssaiguin, nugo govaiguin, govvosiiguin, govva­teavsttaiguin, doahpagiiguin, jienaiguin, hállama/njálmmálaš gielain ja illustra­šuvnnaiguin. Oahppit dárbbašit vuođđo­gálggaid hálddašit teakstaservodaga. Jurdda lea ahte oahppit galget oahppat fága jurdda­šeami, lohkama, čállima ja ságaškuššama bokte. Sii galget oahppat jurddašit, lohkat, čállit ja ságaškuššat nu movt dan fágas dahket.⁵ Leat vihtta vuođđogálgga ja daid birra sáhtát lohkat eambbo dás. Moai letne juohke kapihttalii merken guđiid vuođđogálggaid dát oahpponeavvu gokčá ja movt.

Moai sávve ja doivo ahte munno cavgilea­mit sáhttet movttiidahttit ohppiid ja boktit beroštumi ja ealljárisvuođa biebmu ja dearvvaš­vuohta-fága fáttáide.

Munnos lea stuorra jáhkku ságaškuššamii, digaštallamii ja jitnosit sátnádit fáttá birra ovdalgo álgá dainna bargat. Dakkár doaimmat ealáskahttet ohppiid jurdagiid, dieđuid, vásihusaid ja áiccuid (assosiašuvnnaid) fáttá ektui, ja dáinna lágiin levvet dat buot ohppii­de. Njálmmálašvuohta ii leat reaidun dušše oahppamii ja fága ipmárdussii, muhto maiddái identitehta ja iešdovddu ovddi­deapmái, sosiála oktavuođaid nanne­mii, oahpahusas, bargo­eallimis ja servo­dat­eallimis oassálastimii. Njálmmálaš doaim­mat eai berre ráddjejuvvot dasa ahte oahppit vástidit oahpaheaddji gažaldagaide, muhto berrejit láhččot rabas sága­škušša­min fátta ja fága birra. Dat fas álkida lohkama ja teaksta­áddejumi. Dutkan čájeha ahte njálmmálašvuohta ja njálmmálaš giellageavaheapmi vuoittáhallá skuvllas. Dušše oahpaheaddji hállá oahpahusbottuin ja oahpahettiin. ⁶ Dattetge ferte bearrái­geahč­čat ahte dás lea dássedeaddu. Sáme­giel­oahpa­headdjit berrejit álo atnit muittus ahte ollu oahppit eai bálljo gula njálmmálaš sámegiela eará sajiin go skuvllas. Oahppit galggašedje goit ollu eambbo beassat ja hásta­luvvot sága­stit, árvvoštallat, ákkastallat ja geavahit njálmmálaš sámegiela oahpahusas.

Sáhttibehtet maid ovdagihtii ohcat interneahtas govaid maid oahppit galget árvvoštallat: Guhte govva ii heive searvái? Manne? Manne ii? Mii dás lea geavvan, jáhkkibehtet? Mii dát lea? Masa dát geavahuvvo? Maid oaidnibehtet govas/govain? Bardde govaid maŋŋálaga nu movt du mielas galget leat, ja ákkastala iežat čovdosa dahje jurdaga. Daidda eai dárb­baš rivttes/čielga vástádusat. Ulbmil lea dušše ságaškuššat, ovttas árvvo­štallat ja jitnosit sátnádit.

Darvvihehket áigelinnjá lohppii ohppiiguin ovdagihtii sohppon oahppoulbmi­liid. Sága­stehket dan birra movt sáhttá daid olahit? Leatgo ohppiin jurdagat dan birra? Oahppit sáhttet oahppanguimmiin ovttas/joavkkus digaštallat. Čállet távvalii visot jurdagiid ja evttohusaid. Go oahppit leat leamaš mielde váikkuheamen ja go dovdet oahppoulbmiliid, de dat váikkuha sin bargo­árjii ja movttiidahttá sin bargat daid olahemiin. Oahppit leat maid dalle rahpaseappot bagadallamii ja álkibut jerret veahki. Dutkan čájeha ahte oahppit geat nagodit ulbmiliid mielde bargat ja ieža bidjet mihttomeriid, ohppet eambbo ja buorebut.⁷ 

Muhtomin soaitá leat jierpmálaš álggahit fáttáid áicamiin, stoahkamiin/hervvoštalla­miin dahje geavatlaš bargguiguin, omd. mále­stemiin, njuovvamiin, gárddástalla­miin, murje­miin, jna. Moai ávžžuhetne čakčat ollu olgodoaimmaid plánet dainna jurdagiin ahte doaimmat galget šaddat ávkin ohppiide maŋŋá. Govvejehket ja geavahehket govaid ceahkke­lanjas maŋŋá. Dákkár doaimmat ja oktasaš vásihusat sáhttet addit ohppiide duogášdieđuid, vásihusaid ja áiccuid maid sii dárbbašit fáttá olis, ja sáhttet leat ávkin viidáset bargguide ja eará oktavuođain. Maiddái filmmat sáhttet movttii­dahttit. Ii leat dárbu ahte oahppit álget teavsttain mii oahppogirjjis čuožžu, ja dan láhkái kronologalaččat smiehttat oahppama birra. Oahppit ohppet ollu vásiheami, áicama ja daguid/bargguid bokte, jus dat leat plánejuvvon ja láhččon dainna jurdagiin ahte dain galget oahppat.

Dáin osiin leat vástádusat ja mearkka­šu­­­mit sihke oahppogirjebargobihtáide ja bar­­go­­­girjebargobihtáide.

Dáin osiin letne evttohan lassi bargo­bih­táid. Geavatlaš bargobihtát, drámá, ­­speal­lan­/­ stoah­kan, ságaškuššan dahje gažal­dagat.

Dáin osiin leat liŋkkat nationála neahtta­siidduide mat gieđahallet álbmotdearvvaš­vuođa, dutkanartihkkaliid ja eará heivvolaš duogášdieđuid fáttá birra. Moai ávžžu­hetne maid lohkat ja aktiivvalaččat geavahit girjji: Ruoktumet maid Inga Hætta Skarvik ja Inga Laila Hætta čáliiga jagi 1996. Davvi Girji. Dat lea árvideames gávdnamis buot sámi skuvllain ja dás: https://www.nb.no/items/0528cb79d3c09ecad1feb990b6fbca3a?page=0&searchText=Ruoktumet

Dáin osiin evttohetne girjjiid, filmmaid ja neahtta­siidduid mat heivejit ohppiide fáttá birra.