Reaidostobe
Reaidostobe - čilgehus
Reaidostobes leat kopiijaoriginálat maid oahpaheaddji sáhttá geavahit buot fáttáid olis.
EXIT-koarttat
Oahpaheaddji galgá veahkehit ja doarjut ohppiid sin oahppamis ja progrešuvnnas. EXIT-koarttat leat jurddašuvvon oassin máŋga eará árvvoštallanstrategiijain, ja sáhttet leat dađistaga árvvoštallanbargui ávkin ja veahkkin.
Sárggasráidu
Dán sáhttet oahppit geavahit jus áigot sárggusráiddu bokte čájehit/duođaštit maid leat oahppan dahje bargan. Dasa sáhttá lasihit govaid ja teavstta.
Illustrerejuvvon kapihttalsátnelistu
Ollu oahppit muitet fágasániid ja -doahpagiid buorebut go daidda leat govat ja sárgosat, ja áinnas go ieža ohcet govaid ja sárgot. Dii sáhttibehtet dieđusge maiddái digitála hámis daid rahkadit, ja eará hámis go dát skovvi čájeha.
Illustrerejuvvon kapihttalsátnelistu
Lohkanskovvi fágateavsttaid lohkat
Lohkanskovvi sáhttá leat ohppiide oahppandoarjjan álggus go lohkagohtet fágateavsttaid ja go galget reflekteret maid fágateavsttat muitalit.
Lohkanskovvi fágateavsttaid lohkat
Bálddastahttindiagrámma
Bálddastahttindiagrámma lea vuogas reaidu maid oahppi sáhttá geavahit go áigu buohtastahttit guokte joavkku dahje teavstta. Dalle oahppi álkibut oaidná oktavuođaid ja sierranasvuođaid. Oahpaheaddji rávvagis ja oahppogirjjis leat muhtin sajiin evttohan geavahit bálddastahttindiagrámma.
Rieban ja guovža
Eará doahpagat mat sáhttet heivet oktasaš oahpahallamii:
• Eadni – áhčči
• Rávisolmmoš – mánná
• Nieiddat – gánddat/bártnit
• Romsa - Guovdageaidnu
Muitospeallu-koarttat
Oahppit dahje oahpaheaddji sáhttá ráhkadit koarttaid mas galgá sátni ja govva heivet oktii. Daid sáhttá čálihit ja čuohppat nu máŋga go dárbbaša. Koarttat orrut gopmut, muhto oahppit galget daid jorgut dassá go gávdnet páraid. Sus geas leat eanemus párat go buot koarttat leat nohkan, lea vuoitán. Sáhttá maid čállit sáni ovtta beallái, ja čilgehusa nuppi beallái. Oahppit sáhttet de iskat guđet guimmiid.
Gažaldatsánit
Gažaldagat veahkehit oahppi logadettiin fokuseret ovtta áššái ain hávális. Juoge ohppiid joavkkuide. Juohke oahppi joavkkus oažžu koartta masa son galgá fágateavstta logadettiin gávdnat vástádusa. Juohke oahppi čilge vástádusaid maid son lea gávdnan iežas gažaldatkortii. Sáhttá differensieret: omd: Goas lea álkit go Manne.
Loop-koarttat
Oahppit galget maŋŋálaga bardit sáni ja čilgehusa. Spealu ráhkada ná: Olgešbealde sárgá čállá muhtin sáni (om Girku). Gurutbeallái nuppi koartta čállá čilgehusa girkui (Risttalaččaid ipmilbálvalanbáiki), dasto čállá fas eará sáni olgešbeallái dan seammá koartta. Čilgehus dasa fas gurutbeallái ođđa koarttas. Loop-koarttat doibmet dego domino-koarttat.
Sátnekoarttat - Ovttastuvvon sánit
Sátnekárttat
Golmmalasttat rássi lea vuogas go áigu oahppat ođđa doahpagiid. Dasa deavdá sáni ja čilgehusa, sáni geavahusas ja sárgosa birra. Omd 2
Golmmalasttat rássi ovdamearka
Hárjehallangirjjáš
Oahppi sáhttá ráhkadit girjjáža gosa lea čállán doahpaga ja čilgehusa vuollái. Nu son sáhttá hárjehallat ođđa doahpagiid mearkkašumi.
Bingo-speallu
Bingo spealus leat ruvttot masa oahppi galgá deavdit doahpagiid mat leat gullevaččat muhtin fáddái, dahje muhtin siidduide oahppogirjjis. Oahpaheaddji čilge sániid, ja oahppi merke jos sus lea sátni maid oahpaheaddji čilge. Oahppi geas leat buot sánit ráiddus (vitnjut, horisontála, vulos, dahje vertikála) lea vuoitán.
BT/OT
Boares Testamentá ja Ođđa Testamentá. Oahppi geige dan mii heive go dii lehpet árvvoštallamiin guđe testamentii gullet muitalusat.
Duohta/Boastut
Kopiijaoriginálain leat čuoččuhusat mat soitet leat duođat dahje giellásat. Oahppi čájeha dan mii su mielas orru heivemin go čuoččuhus lohkko jitnosit ceahkis. Oahppit sáhttet ieža organiseret dán spealu, dahje oahpaheaddji sáhttá dan dahkat. Oahppit sáhttet joavkkuin árvvoštallat vástádusa, dahje sáhttet oktonassii.
Jurddakárta
Jurddakárta lea vuogas reaidu go oahppit galget organiseret ja rátkit dieđuid muhtin teavsttas. Jurddakártta sáhttá maid geavahit go lea oktasaš čađaheapmi muhtin fáttás, olles ceahkis.
Rieggás mii orru siskkimuččas, galgá čuožžut fáttá namma, omd Buddhisma. Olggut rieggáide galgá čállit bajilčállagiid mat leat dan kapihttalis. Oahppi dasto lasi vel sárgáid ja satelihtaid dan mielde maid son háliida deattuhit.
Jurddakártta sáhttá maid ráhkadit muhtin oassái fáttás, omd: Allabasit. Dasto galget olggut rieggát sisttisdoallat namaid allabasiin ja dasto oahppi de lasi dieđuid fas dasa.
Biográfalaš jurddakárttas galgá persuvnna namma siskkimuččas ja satelihtat sáhttet earuhit olbmo hámi, iešvuođaid, barggu, bearraša, riegádanb-orrunsaji-jápmán, mánnávuođa.
Áigelinnjá
Áigelinnjá lea heive buot fáttáide, ja oahppit sáhttet merket dasa áššiid maid dii lehpet čađahan, dahje dihto áššiid maid oahpaheaddji bivdá ohppiid merket rivttes sadjái.
Čuoggát
Čuoggábábir lea vuogas go oahppit galget sárgut symmehtralaš minstariid (rangooli).
Ruvttot
Ruvttobábir lea vuogas go oahppit galget sárgut symmehtralaš geometralaš minstariid.
Eará
TjaelijiBerteme - TjállijAlmmudahka - ForfatternesForlag - AuthorsPublisher
Kárášjohka
Fitnodatgeaidnu 13
9730 Kárášjohka
Fanasgieddi
Báktegeaidnu 14
9845 Deatnu
Digitála oahpponeavvuid doaimmaheaddji
Doaimmahus