14 / 98
13
leigga boahtán Ipmila gieđas ja Beaivvi čuovga báittii sudno badjel.
Nie lea muitalus muitaluvvon beaivvi bártniid sogas. [2]
Kommentára:
Muitalusat paradiijalaš eamiáiggi birra go buot lei
nu mot galggai leat, gávdnojit eanas oskkuin. Buot lea buorre ja
čáppat álgoáiggis. Muhto manne ii leat nu dan máilmmis maid mii
dovdat? Manne ii leat buorre máilbmi šat min máilbmi? Dát lea
muhtunládje oskkuid vuosttamuš jearaldat. Vástádusat maid osk-
kut addet, bohtet
myhtaid
bokte. Myhtat leat eamiáiggi birra, áiggi
birra ovdal olbmuid historjjá. Áhceš ja Njáveš eaba leat dábálaš
olbmot, muhto olbmuid myhtalaš eamimáttut, dego juogalágán
speadjalgovat mis nu go mii leat šaddan. Muhtun oskkut, omd.
risttalašvuohta, muitalit eamiáiggi “gahččama” birra ja dan suttu
birra maid olbmot leat váldán oassáseaset Adama ja Eva jeago-
hisvuođa bokte. Muitalusas dás bajábealde ja boahttevaš muitalu-
sas lea sullasaš fáddá. Juste danne go eaba leat olbmot, muhto
govvádusat myhtalaš eamiáiggis, leaba vieljašguovttos buot ol-
bmuid govat. Sivva dasa go máilbmi ii leat šat nu mot galggašii
leat, vuolgá dain válljemiin maid mii dahkat ja dain daguin maid
mii dahkat – ja lea muitalus dákkár válljemiid ja daguid birra maid
gullat eambbo historjjás:
Olaus Magnus (1555) čállá davviál-
bmogiid birra dán gova hárrái ahte
sii bálvalit beaivváža, mii addá
čuovgga ja lieggasa. Olaus Magnus
1555.